Joel Sang 65

Laul sõpradest

 Kui huupi äigad, tihtipeale tabad

 sa kogemata mõnda sõbrameest.

 Võib-olla sõbrad puu all pikutavad,

 ei osak hoida sinu kivi eest.

 Võib-olla vader vaikselt roomab rohus,

 kui talle peale vajub sinu kand.

 Sa vaata alati, kas keegi pole ohus,

 Kas ikka oled kõik nad avastand.

 Võib-olla veli kuuse ladvas tukub,

 kui sina juurelt läbi raiud puu.

 Ta kohe ladvast kurvalt alla kukub,

 jääb imestusest pärani ta suu.

 Võib-olla vennas hiilib ukse taga

 ja soovib sulle parajasti head,

 kui ukse lahti paiskad parinaga

 ja lajatad tal vastu lagipead.

 Sel aastal sõpru täis kõik sood ja rabad,

 neist kihab mets ja mustab mererand.

 Kui viskad kivi, ikka mõnda tabad,

 sest kõiki sa ei ole avastand.

Ilmunud Joel Sanga luulekogus “Abisõnad” (1983)

Puutuv tekst

Kristiina Ehin ja tema "Puudutus". Mulle jõudis kohale alles selles maikuus, kuigi oli möödunud laulu -ja tantsupeo nimilugu.

Puuduta mind oma tulise palgega,
nii et on ilus ja valus.
Oma silmade sinimustvalgega,
puuduta veel, puuduta veel, ma palun.
Kas tunned kuis meile ikka on lahti
kõige kõrgemad taevateed.
Kui tuleme kokku, kui leiame mahti,
jätame vaevad ja laulame, laulame...
Rüüpa mu elust januse sõõmuga,
kõige kaunimad ajad.
Puudutan sind oma rahu ja rõõmuga,
nõnda palju kui vajad.
Kas tunned kuis meile ikka lahti
kõige kõrgemad taevateed.
Kui tuleme kokku, kui leiame mahti,
jätame vaevad ja laulame, laulame...
Puuduta mind oma headuse väega,
ainsaga millel on väärtust.
Õnnista oma sileda käega,
minu karedat saatust.
Kas tunned kuis meile ikka lahti
kõige kõrgemad taevateed.
Kui tuleme kokku, kui leiame mahti
Jätame vaevad ja laulame, laulame...
Puuduta mind oma tulise palgega,
nii et on ilus ja valus.
Oma silmade sinimustvalgega,
puuduta veel, puuduta veel, ma palun.
Puuduta veel, puuduta veel, ma palun.

Laul Mari Jürjens (Pokinen)
Naised Köögis

Uued