Veel päev ja siis on jaanilaupäev

ja minu jaoks on aasta lõppenud.

On aasta lõppenud veel enne algust.

Ei lõpe valgus. Ikka veel on valgust.

 

Ei ole kaunimat kui öine suvetaevas.

Ma seisan rõdul. Ma ei ole vaevas.

Ma vaatan puude salasiluette.

Nii imelik. Maailm on omaette.

 

Juhan Viiding

Puhkusele!

Veel 4 tööpäeva ja siis puhkus. Alates 22. juunist on raamatukogu avatud esmaspäeviti 9-16.

Esku kooli suvelugemisest on raamatukokku jõudnud ainult sügisest 3. klassi minejatele lastele mõeldud nimekiri.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi suvelugemise leiab SIIT





Täiesti teemaväliselt sattusid ette read luuletaja Artur Alliksaarelt:

Raba jalust millega tahad, ainult ära väida,

et elu on minek piki pimedaid, kõledaid

                     koridore, kuhugile jõudmata.

                                         Mul ei ole jõudu seda uskuda...

(Luuletus “Morbiidseid maastikke”)

Ernst Enno 140

Ernst Enno (8. juuni 1875 Valguta, Rannu kihelkond Liivimaa – 7. märts 1934) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik.

 

E. Enno tekstidele on loodud mitmeid laule. Tuntuim kõlab  filmis "Nipernaadi" Anne Maasiku esituses .

 

 

Rändaja õhtulaul

Ma kõnnin hallil lõpmata teel
Kesk nurmi, täis valmivat vilja,
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,
Ju lapsena teesid armastas meel,--
Teed laulavad õhtu nii hilja.

Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed,
Need otsata kutsuvad jooned,--
Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed,
Nii hallid ja tolmused kõik need teed,
Need rändaja eluhooned.

Ju lapsena teesid armastas meel,
ju lapsena kuulda tee juttu--
Ju lapsena kõndida armastas meel,
Oma laulu nii laulda hallil teel,
kui polekski ilmas ruttu.

Tund hiline nüüd laulab lõpmata--
Meel igatseb tolmuta randa,
tund hiline, tee kõva kui kee,
Mind hoiab mõrsjaks enesele --
Ei siiski saa pärale kanda.

Ma kõnnin hallil lõpmata teel
Kesk nurmi, täis valmivat vilja,
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel
Kui teede laul, tee helisev meel,
Ja kõik on õhtu nii hilja.

 

 

Meeldejääv on ka  :

 

 

Nii vaikseks kõik on jäänud Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, Mis tuleb, on alles ees. Päev pole, öö ei ole, Silm nagu seletaks, Kui kuskil mäe nõlval Sa üksi seisataks Ja su ümber nagu tuuled Su üle juttu aaks-- Ei mõista, siiski kõigest Sa nagu aru saaks. Ei mõista, vaatad üles Ja vaatad tagasi-- Ja ohkad endamisi, Ja ohkad jällegi... Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, Mis tuleb, on alles ees.

 

 

Kuula : Ruja 1971

 

E. Enno teosed:

 

·         "Uued luuletused" (1909)

·         "Hallid laulud" (1910)

·         "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973)

·         "Kadunud kodu" (1920, 1950)

·         "Valge öö" (1920)

·         "Valitud värsid" (1937)

·         "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003)

·         "Väike luuleraamat" (1964)

·         "Rändaja õhtulaul" (1998)

 

 

 

Täna on Juhan Viidingu sünniaastapäev

Ei ole ümmargune. Lihtsalt inimene, kelle tekstid tiksuvad meeltes. Inimesed elavad nii kaua, kui neid mäletatakse. (Siin kohal tänu inimesele, kes selle mõtte meelde tuletas.)

Ja sinu jutust otsitakse kõike, 
kuid ikka muud kui seda, mis seal sees. 
Oh taevas, hoia purunemast kõike, 
mis sulle püha. Seda, mis on SEES.
                                                                                J. Viiding

Juhan Viidingust saab põhjalikumalt lugeda siit