Aitäh, Esku!

 

Põltsamaa valla kaasav eelarve 2021

Hääletus

Põltsamaa valla kaasava eelarve rahvahääletus toimub 9. – 22. novembrini 2020. Hääletus algab 9. novembril kell 10 ja lõppeb 22. detsembril kell 18.

·         Hääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel hääletuse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Põltsamaa vallas.

·         Iga hääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme ettepaneku poolt.

·         Hääletada saab elektrooniliselt infosüsteemis VOLIS, kus tuleb end identifitseerida ID-kaardi või mobiil-IDga.

 Elektrooniliselt saab hääletada SIIN

·         Neile, kel puudub võimalus elektrooniliset hääletada, pakutakse võimalust hääletada paberil.

·         Paberil saab hääletada Põltsamaa valla raamatukogudes.

Esku raamatukogu lõpetab

29. septembril võttis Põltsamaa vallavolikogu vastu määruse

Põltsamaa Vallavolikogu 18.01.2018 määruse nr 1

„Põltsamaa Raamatukogu põhimäärus“ muutmise

Selle põhjal on edaspidi

Haruraamatukogud:

1) Adavere raamatukogu, asukohaga Kooli tänav 1, Adavere alevik, Põltsamaa vald 48001;

2) Aidu raamatukogu, asukohaga Kooli tee 7, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222;

3) Puurmani raamatukogu, asukohaga Ülejõe 4, Puurmani alevik, Põltsamaa vald 49014.

Välisteeninduspunktid:

1) Lustivere raamatukogu, asukohaga Kooli tee 6, Lustivere küla, Põltsamaa vald 48032;

2) Pajusi raamatukogu, asukohaga Kooli/1, Pisisaare küla, Põltsamaa vald 48216;

3) Tapiku raamatukogu, asukohaga Tapiku küla, Põltsamaa vald 48218.“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 

Selle põhjal lõpetab Esku raamatukogu oma tegevuse käesoleva aastaga.

Määruse eelnõu seletuskirjast:

„ Raamatukogu struktuuri muutmine põhimääruses, millega kaasneb ka koosseisu ning raamatukogude lahtiolekuaegade muutmine, tuleneb sotsiaal-demograafiliste ja majanduslike mõjude hindamisest, samuti raamatukogu statistiliste andmete analüüsimisest antud piirkonnas. Struktuuriüksusena ei ole enam Esku raamatukogu, piirkonnas hakatakse pakkuma lisaks koduteenindusele ka rändraamatukoguteenust. Rändraamatukogu on liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus raamatukogu puudub, kasutades sõidukit, et viia teavikuid ja teenuseid kasutajani, s.o alternatiivne võimalus raamatukogu ruumidele.“

Allikas : Põltsamaa valla dokumendiregister

Uued raamatud septembris 3

 

VOLIKOGU ALGATAS ÜHINEMISLEPINGU MUUTMISE

Põltsamaa Vallavolikogu otsustas 17. septembri istungil korraldada 18. septembrist 9. oktoobrini 2020 Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemislepingu muutmise otsuse eelnõu ja seletuskirja  avaliku väljapaneku.

 

Ühinemislepingu koostamisest on möödas üle kolme aasta, mistõttu on vajalik täpsustada lepingu punkte ning korrigeerida ühinemislepingut seoses investeeringute tegelike maksumuste ning struktuurivahenditest ja siseriiklikest programmidest toetatud projektide elluviimisega.

 

Ühinemislepingu muutmise otsuse eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda:

 

·         Põltsamaa Vallavalitsuses (Lossi 9, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, 48104);

·         Puurmani teenuskeskuses (Tallina mnt 1, Puurmani alevik, Põltsamaa vald, 49104);

·         Põltsamaa Raamatukogu kõikides asukohtades;

·         Põltsamaa valla veebilehel www.poltsamaa.ee.

 

Ettepanekud ja vastuväited tuleb 9. oktoobriks esitada kirjalikult Põltsamaa Vallavalitsusele e-posti aadressil info@poltsamaa.ee või posti teel aadressile Lossi 9, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, 48104. 

 

Dokumendid on leitavad siit:

Põltsamaa Vallavolikogu otsus 17.09.2020 nr 1-3/2020/60 "Ühinemislepingu muutmise otsuse eelnõu ja seletuskirja väljapanemine"

Ühinemislepingu muutmine. Seletuskiri

Prioriteetsete investeeringute kava 2017-2021

Investeeringute kava võrdlustabel

Uued raamatud septembris 2.

 

Uued raamatud septembris

 

Uued raamatud augustis

 

Põltsamaa Valla Sõnumid

 Uut ajalehte saab osta raamatukogust.

 

Ilusaid suviseid pühi!

Raamatukogu avatud juunis 
22.06. 10-13, 26.06. 10-16.

Arengukava

Põltsamaa Raamatukogu arengukava

Ettepanekud palume saata meilile  poltsamaa@poltsamaark.ee , suulised  edastame koos ettepaneku tegija nimega.

Arengukavaga saab tutvuda ja teha ettepanekuid teha 25. juunini.

Raamatukogu taas avatud

• Raamatukogu kasutamine ja teavikute laenutamine omal vastutusel.
• Raamatukogu külastajal on  soovitav kanda kaitsemaski.
• Raamatukogusse sisenemisel ja väljumisel desinfitseerida käed (raamatukogus vahend olemas).
• Perioodika lugemisel kohapeal on  soovitav kanda kaitsemaski, kuna nt päevalehti jt ei ole otstarbekas panna karantiini.
• Internetiarvutis on lugejale tagatud e-riigi teenused. Lubatud ei ole interneti kasutus meelelahutuslikul eesmärgil.
• Raamatukogu rakendab taas viivist alates 1.06.2020.

Uued lasteraamatud mais

Linnutee südames

Ilmar Tomusk

Rändajad on sattunud võõrasse universumisse, kus kõik on natuke nihkes. Aastaarvuks märgitakse 3874, kuid koolis õpetatakse, et Maa on lapik ning seisab kolme elevandi seljas, planeete hoiavad taevakummil inglid ja Kuu peal elavad koletised. Newtonist ja tema avastustest pole keegi midagi kuulnud ning kvantfüüsika reeglid ei kehti.

Kogu maad valitseb karmikäeline Tema Pühadus, keda keegi pole kunagi näinud, kuid kelle määratud karistused tabavad igaüht, kes julgeb kooliprogrammis kahelda.

Rändajatel tuleb välja nuputada, mismoodi vaenulikust maailmast koju tagasi pääseda. Õnneks on neil kasu teadmistest, mis on füüsikatundidest meelde jäänud. Võõra universumi ajalugu saab uue suuna ja rändajate tööl on tulemus, millest nad ei osanud unistadagi.

Karupoja sõbrakene

Kristiina Hermann

Talvevaikusest lummatult metsas jalutades ei oska arvatagi, mida tegelikult selle vaikuse tagant leida võib. Mõni leid hakkab lugu jutustama ja loost võib raamat saada. See raamat, mis pakub lapsele võimaluse koos väikese karupojaga maailma avastamiseks, on just nii valminud.

Karupoeg õpib oma esimestel elukuudel kuulama ja tundma erinevaid hääli enda ümber, saab teada missugused loomad ja linnud tema kodumetsas elavad ning tutvub erinevate loodusnähtustega. Raamatu lugemine annab lapsele teadmise, et kui midagi tähelepanelikult jälgida, siis võib avastada palju rohkem, kui esmapilgul paistnud on.

Aastaajad. Pildirattaga raamat

Pavla Hanàćkovà

Rõõmsate piltide ja suurtähtedega raamatus saab uurida, mis juhtub kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Igal lehel on vahva pildiratas. Pööra ratast ja vaata, millised on aastaajad!

Minu hommik. Pildirattaga raamat

Pavla Hanàćkovà

Rõõmsate piltide ja suurtähtedega raamatus saab läbi mängida, mida on vaja hommikuti enne lasteaeda minekut teha. Igal lehel on vahva pildiratas. Pööra ratast ja vaata, mida väike tiigrilaps teeb!

Metsikud loomad

Mitut tiigrit näed pildil? Mitu pandat leiad mägismaalt? Mitu pingviini askeldab lumel? Mine võlutaskulambiga põnevale avastusretkele metsikusse loodusesse ning omanda loomade kohta uusi teadmisi!

Uued raamatud mais 2.

a?

Minu viimane vale

Riley Sager

Kas oled kunagi mänginud mängu „Kaks tõde ja üks vale”?

Vivian, Natalie, Allison ja laagris esimest suve veetev Emma Davis mängisid seda oma majakeses Ööbikulaagris ühtelugu. Aga mäng sai läbi sel ööl, kui Emma unesegasena nägi, kuidas tüdrukud majakesest välja pimedusse hiilisid. Viimane oli Vivian, kes enda järel majakese ust kinni tõmmates sõrme huultele surus, et Emmat vaikima manitseda. Neid ei nähtud enam kunagi.

Nüüd, aastaid hiljem, on Emma tõusev täht New Yorgi kunstitaevas, ta maalib oma minevikust tohutuid lõuendeid, varjab tumedate lehtede ja pahklike okste alla valgetes kleitides kogusid. Kui tema maalid äratavad Ööbikulaagri miljardärist omaniku Francesca Harris-White’i tähelepanu, kutsub too Emmat taasavatavasse laagrisse maaliõpetajaks. Emma näeb selles võimalust teada saada, mis tema sõpradega aastaid tagasi juhtus, ja nõustub.

Ööbikulaagris kummitavad tuttavad näod, muutumatud majakesed ja endiselt sünge järv. Emma otsustab oma elupaigaks valida sellesama maja, kus veetis suve aastaid tagasi. Kuni ta avastab, et tema majakesele on suunatud kogu laagri ainus turvakaamera. Siis hakkavad pinnale ujuma Viviani jäetud salapärased vihjed laagri isevärki ajaloo kohta. Hoolimata salapärastest ähvardustest asub Emma asja uurima, leides end tuhnimas mineviku valedes. Mida lähemale jõuab ta tõele Ööbikulaagri ja tüdrukutega juhtunu kohta, seda enam mõistab ta, et tõe teadasaamine võib maksma minna tema elu hinna.

Autor annab säärase ootamatu lõpplahenduse, mida igatsevad kõik põnevikulugejad – täiesti vapustava ja samas salakavalalt ette vihjatud.

Puudutuse kaugusel

 Colleen Oakley

Lugu kahest inimlikku lähedust ihkavast haavatud hingest tekitas tahtmise kedagi kõvasti-kõvasti kallistada. – Steven Rowley, menuki „Lily ja kaheksajalg” autor

Kas saab igatseda midagi, mida sul pole kunagi olnud?

Jubilee Jenkins pole tavaline raamatukoguhoidja. Haruldane allergia inimpuudutuse vastu tähendab, et igasugune nahakontakt võib ta sõna otseses mõttes tappa. Pärast üheksa aastat kestnud erakuelu peab Jubilee riski kiuste maailma naasma. Turvistanud end kinnaste, pikkade varrukate ja usaldusväärse jalgrattaga, astub ta lõpuks koduuksest välja, tulevikule vastu.

Eric Keeganil on tööl muresid rohkem kui vaja. Eric ei saa aru, kuidas tema elu on nii uppi lennanud, kui tema ainus soov on olla hea isa oma lastele – ema juures elav tütar keeldub temaga rääkimast ja ta ülitark, kuid haavatud psüühikaga kasupoeg katsetab telekineesi. Kui ta aga kohtab kohalikus raamatukogus ilusat, ehkki pisut ekstsentrilist naist, avastab ta, et ei saa teda mõtetest välja ning mingi seni tundmatu tõmme kisub teda ikka ja jälle naise poole.

Menuki „Enne kui sa lähed” autor Colleen Oakley on kirjutanud sügavalt romantilise ja armsa loo, mis julgustab meid võtma riske, et kõigi saatuse vingerpusside kiuste järgida oma südame häält.

Eesti novell 2020

Urmas Vadi, Urmo Jaanimägi, Maarja Kangro, Kertu Moppel, Paula Nerve, Toomas Haug, Piret Põldver, Jüri Kolk, Kairi Look, Tauno Vahter, Kristjan Sander, Margit Lõhmus, Maimu Berg, Andrei Ivanov, P.I. Filimonov, Livia Viitol, Eessaare Aadu

EESTI NOVELL 2020 on kolmas raamat uuest sarjast, mis plaanib ilmuda veel 97 aastat. Neli koostajat on sel aastal välja valinud 17 juttu, üks põnevam kui teine. Erilise vaatluse all on matusekombestik, armastuse noored võrsed ja muidugi suhted inimeste vahel. Lühipalade ehk novellide lugemine on hea võimalus olla kursis uuema eesti kirjandusega. Peaaegu kõik senised lugejad on öelnud, et avastasid enda jaoks uusi autoreid, uusi stiile. Eesti novelli aastaraamat on nagu kirjanduslik sekser, kus serveeritakse kõike, hapukurgist ja küüslaugust magusate maasikateni.

Hiiumaa kindad

Iiumaa kindäd

Sirje Juurikas, Anu Pink

Sini-valgekirjalised labakindad, pisikirjalised sörmekindad, toredad narmastega pulmakindad ja punasevärvilised kätised – need kõik kuulusid Hiiumaa naiste kudumisvara hulka. Raamatu lehekülgedelt leiab iga hiidlane, aga ka Hiiumaa sõber ja Eestimaa kudumite austaja terve hulga õpetusi, kuidas hiidlase moodi laba- ja sõrmkinnast kududa.

Raamatus on 70 foto ja terve kinda skeemiga varustatud juhendit, mille järgi saab Hiiu kinnaste kudumisega hakkama nii algaja kui ka kogenud kuduja.

Mes moodi ne hiidlast sukavarrast kujuvad?

Vöta see raamand ja tee klaariks.

Lilleaed 3

Võluv mitmekesisus

Kaja Kurg, Aivar Kaljuste, Heli Viedehof, Aarne Kähr 

Taimedega toimetamine tõstab tuju ja rõõmustab meelt. Otsiva vaimuga aiarahvas tahab alatasa avastada-kogeda midagi uut. Raamat „Lilleaed. Võluv mitmekesisus“ ärgitab ampli-aiandust arendama, sõnajalgu ja pelargoone kasvatama ning lõhnaaeda looma.

Tänu amplitele saavad iluaiandust ja köögiviljandust pisut harrastada needki, kel oma maalappi pole, sest ripp-potis võib tulemusrikkalt kasvatada lilli, maasikaid, tomateid, kurke ja maitsetaimi. Kui aias on iga jalatäis maad üles haritud, siis ripp-pottidele leiab seal ikka kohad.

Tühje varjulisi aiasoppe on võiks haljastada sõnajalgadega, kes toovad hämaratesse nurgakestesse kohevat leheilu, õrna lopsakust ja salapära, sest nad edenevad hästi seal, kus õistaimed vähese valguse või liigse niiskuse tõttu ei saa kasvada.

21. sajandi üks suvelille-menukeid on pelargoon. Varem vanaemade toataimeks tituleeritut on tema õierikkuse, pika õitseaja ja kergesti hooldatavuse tõttu hea kasutada hooajataimena lillekastides, aiavaasides, amplites ning peenralgi.

Lisaks silmailule pakub iga aed ka lõhnanaudinguid ja väikese, aroomika taimeala saab luua ka napimale pinnale, näiteks rõdule või suurde aiavaasi, pannes sinna kokku kasvama suvelilli ja maitsetaimi.

Alates 18. maist

on Põltsamaa vallas avatud Adavere, Aidu, Lustivere ja Puurmani raamatukogud.

Suletud on Põltsamaa, Tapiku ja Esku. Pajusi avatakse peale kolimist.

Uued raamatud mais

Pooltoonid

Annika Lõhmus

„Pooltoonid” on mitmekihiline raamat, mis räägib ennekõike armastusest – armastusest mehe ja naise vahel ning armastusest muusika vastu. Ent teose peateemaks kujuneb tahes-tahtmata lähisuhtevägivald, mis kipub varjutama kõike muud.

Raamatu peategelane, nooruke Elis õpib laulmist ja saab töökoha mainekas barokkansamblis. Elis on õnne tipul, kuid muusikamaailma telgitagused ei osutugi teab kui roosilisteks: siin tuleb ette nii intriige, haiglast auahnust kui ka kadedust. Ka Elise armuasjad hakkavad tegema kummalisi siksakke ja mõne aja möödudes avastab ta, et elab koos mehega, kes kasutab tema kallal vägivalda.

Raamat näitab ilmekalt, kuidas mõjub lähisuhtevägivald naise psüühikale – veel aastaid hiljem on Elisel raske elust rõõmu tunda. Et traumast üle saada, läbib ta pika ja keerulise tee, mis nõuab tohutut tahtepingutust.

Tumedast alatoonist hoolimata mõjub romaan elujaatavalt ja helgelt ning sisaldab ka kelmikaid ja humoorikaid noote.

Kimalased piksekivil

Eet Tuule

Keskea künnisele jõudnud Kertu pääseb imekombel raskest liiklusõnnetusest ja taas hakkavad teda painavad kummalised unenäod ning Piksekiviga seotud mälestused lapsepõlvest. Naine otsustab aja maha võtta, et üle aastate külastada oma kodutalu Saaremaal. Seal kohtab Kertu kunagist naabripoissi. Ka Tõnu oli varakult kodunt lahkunud, kuid mõne aasta eest kodukanti naastes talunikuks hakanud. Kuigi Kertu ja Tõnu isiklikus elus on palju pettumusi, lahvatab nende vahel kirglik armastus. Ent tee teineteise leidmiseni on sillutatud ootamatute katsumuste ja salapäraga. Armastajate ette kerkivad järjest uued takistused. Kas nad suudavad need ületad

Minevik algab homme

Urve Tinnuri

Pärast vanemate lahutust läheb 16aastane Madle õppima Tartusse, et pääseda eemale ühtäkki tühjaks ja kõledaks muutunud lapsepõlvekodust. Ta ema kolib koos uue elukaaslasega ära, vend pühendub oma äsja loodud perele, isa võitleb enesekaotusega, suutmata eluga enam järje peale saada. Madlel ei jää üle muud, kui püüda omapäi toime tulla.

Teos kõneleb kaotatud lootustest, minevikudeemonitest, süütundest ja iseendale andestamise oskusest, samuti sügavast, hullutavast armastusest, mis ei tunnista vanuselisi piire.

Tegevustik toimub 1970ndate alguses.

Elu täiega

Arne Nielsen 

Palju on kirjutatud meestest kui kangelastest, küll sõjas ja võitluses loodusjõududega, küll seelikuküttidest ja valerahategijatest ning muidu kurikaeltest, keda kujutatakse sageli palju sümpaatsematena kui neid jahtivaid detektiive ja nii edasi. Päris kahe silma vahele kipub jääma tavaline igapäevane Eestimaa mees, kelleta iga kangelane üksinda oleks vaid tühi koht. Seepärast kirjutabki autor selles romaanis lihtsast eesti mehest, kelle tahe, võimed ja ka elusaatus pole talle pakkunud kohta suurte kangelaste seas, aga kes elab oma võimalustes täiega ja on just sellisena meie elus asendamatu. Selliseid mehi on sadu tuhandeid, nad väärivad kindlasti tähelepanu.

Süvasadam

Fern Michaels 

"Juhuslik kriisihetk võib viia elu suurimate kangelastegudeni…

Kui Carol Anne Jansen paadiõnnetuses oma armastatud vanemast vennast Kickist ilma jääb, kaotab ta ainsa pidepunkti oma elus. Kui vanemad autoõnnetuses hukkusid, kasvatas Kick õe üles. Vennalt päritud vara teeb CJ-st rikka naise, aga tal puudub eesmärk. Võimuka kongresmeni Snapper Lewise haldusassistendina sukeldub ta poliitika põnevasse, ent tihti heitlikku maailma.

Kuid korraga lööb ka see pidepunkt kõikuma. CJ käsutusse satub informatsioon, millest võib välja lugeda, et ülemus on seotud korruptsiooniga. Kui kongresmen kaob ja CJ tõele järjest lähemale jõuab, saab selgeks, et ka tema enda elu võib ohus olla.

Põgenenud Uus-Inglismaa väikelinna, hakkab CJ uude ümbrusse sisse elama. Süvenevast sõprusest tšarterlaeva omanikuga tõotab välja kasvada midagi enamat. Kuid enne, kui CJ elus uue lehekülje pöörata saab, peab ta üle saama oma hirmudest ja kahtlustest ning uskuma, et vesi, mis on temalt nii palju röövinud, võib seekord ta õnnesadamasse viia..."

Mõrv koidikul

Betty Rowlands

Viirpuu villa on nüüd enam kui aasta Melissa Craigi kodu olnud ja naine maaeluga harjunud. Ta satub oma naabri Irise kutsel Londoni kunstikolledži auhinnatseremooniale, kus üks auhinnasaajatest, noor maalikunstnik, talle auhinna toonud maali, kauni noore naise portree, publiku silme all noaga puruks lõikab. Veidi hiljem kohtub Melissa hiljuti külla kolinud kohaliku õppeasutuse juhatajaga, kes pakub talle võimaluse loovkirjutamise kursust läbi viia. Naine avastab üllatusega, et juhataja sekretär on võluv Angelica, seesama neidis, kelle portree lõhkumise tunnistajaks Melissa oli. Töö verisulis kirjanikega valmistab Melissale suurt rõõmu ja peagi hakkab üks kolleeg talle ka romantilises plaanis huvi pakkuma. Ja siis, ühel päeval tööle saabudes seisavad koolimaja ees politseiautod. Toimunud on mõrv ja Melissa seab oma eesmärgiks tõe väljaselgitamise, kuna politsei peamiseks kahtlusaluseks osutub just naise uus silmarõõm. Peagi leitakse uus surnukeha ja naine teab, et nüüd läheb mõrvari leidmisega kiireks. Kas Melissa jõuab kaunis külas inetu tõe enne päevavalgele tuua, kui järgmine ilmsüütu ohver elu kaotab? Betty Rowlandsi järjekordses vaimukas teoses, mille peategelane on nutikas ja tundlik kirjanik Melissa Craig, saavad kokku Inglismaa maaelu idüll ja inimloomuse räpasemad küljed.

Chilbury naiskoor

Jennifer Ryan

Kent, 1940. Idüllilises Chilbury külas on teoksil muutused. Naiste südamed murduvad, saates sõtta poegi ja abikaasasid. Kui vikaar otsustab lõpetada laulukoori tegevuse kuni meeste naasmiseni, näib kõik kadunud olevat. Kuid just laulmiseks kokkutulemine on see, mida Chilbury naised neil süngetel aegadel vajavad. Mõned näevad kooris võimalust oma murede unustamiseks, teised aga juhust särada. Kuid ühe külaelaniku jaoks on koor täiuslikuks kattevarjuks, et hävitada Chilbury taasleitud üksmeel. Lummav, paljusid inimesi haarav lugu, mis kulgeb külaintriigidest romantikani ning meeliliigutava elu ja surma olemuseni. Sellisena valgustab Jennifer Ryani esikromaan kodurinde naiste tõelist vaprust alistamatu vaimuga külas. „Chilbury naiskoor“ on romaan sõjaaja hakkajatest inimestest ja ühtsest kogukonnavaimust. Tuju tõstev ja südamepõhjani liigutav teos uurib, mil moel suur ajalugu mõjutab tavaliste inimeste elu ja kuidas ellujäämine sõltub võrdselt nii sõprusest kui ka isiklikust vaprusest. New York Timesi ja USA Today menuraamatute autor Jennifer Ryan on sündinud Inglismaal Kentis. Ta kirjutab paeluvaid raamatuid tavalistest inimestest, kes teevad erakordseid asju. Enne kirjanikuks hakkamist oli ta raamatutoimetaja Londonis ja Washingtonis. Jennifer elab abikaasa ja kolme lapsega San Francisco lahe piirkonnas.

Üks suvi Pariisis

Sarah Morgan

"Südantsoojendav romaan sõpruse ja armastuse väest ning sellest, mis juhtub siis, kui lõpp on kõigest algus...

Grace on kavandanud oma abikaasale kahekümne viiendaks pulma-aastapäevaks tohutu üllatuse: romantilise reisi Pariisi. Aga ta ei osanud oodata, et ka mehel on talle üllatus: ta tahab lahutust. Šokist rabatud Grace langetab julge otsuse sõita Pariisi üksinda.

Londonist pärit noor naine Audrey on jätnud Pariisi jõudes seljataha südamevalu. Töö raamatupoes on tema pääsetee vabadusse, aga kuna tal pole raha ja ta ei oska prantsuse keelt, tundub hoopis, et tal tuleb veeta suvi Pariisi tänavatel... Kuni ta kohtub Grace’iga ja kõik muutub.

Grace’ile on suureks üllatuseks Audrey julgus, Audreyle aga see, kui ettevaatlik äsja üksi jäänud Grace on. Elades raamatupoe peal kohakuti korterites, pakuvad nad vastastikku seda, mida teisel jääb vajaka. Nad tulid Pariisi ennast leidma, aga leiavad imelise sõpruse, mis võib olla parim asi, mis nendega on üldse juhtunud..."

Põltsamaa Raamatukogu tegemisi

Põltsamaa Raamatukogu kutsub lugejaid taasavastama unustatud maailmakirjanduse väärt teoseid 20. sajandist. See kestab kuni Eesti raamatu päevani (23. oktoober).  Nimekirjast 10 ja enama loetud raamatuga osaleb lugeja auhinna loosimises raamatukogupäevade üritusel oktoobris.

Põltsamaa Raamatukogu pakub noortele võimaluse näidata oma fantaasiat. Noored valivad raamatu, millele nad teevad uue kaanekujunduse. Tehnika omal valikul (joonistamine, kleepimine, kollaaž vm). Kõik formaadid ja kõik tehnikad on lubatud. Osaleja võib teha ainult esikaane pildi või soovi korral ka koos tagakaanega. Ei pea vastama lemmikraamatu täpsetele mõõtudele.

Uued raamatud aprillis

Uued raamatud saabuvad raamatukokku ka erilisel kevadel ja jäävad oma lugejaid ootama.

Väike nurgapood

Nicola May

Rosa Larkini elu Londonis pole just kiita ja kui ta saab üllatuslikult pärandi – aastaid tühjana seisnud poekese mereäärses Devoni külas –, on tema esimene mõte pood maha müüa ja katsuda oma elu rööpasse saada. Aga selgub, et poe müümine pole sugugi lihtne. Rosa ei aimagi, kes see heategija on, ja pärandiga kaasneb klausel, et poodi ei saa müüa – selle saab anda edasi üksnes kellelegi, kes seda tõeliselt väärib. Rosa otsustab katsetada ja teha kõik, mis tema võimuses, et väikeses Cockleberry Bay külas asuv poeke saaks uuesti elu sisse. Aga kas tal õnnestub see ihuüksinda? Ning kui mitte, siis kes teda selle juures aitab? Ja kes tegutseb selle nimel, et ettevõtmine luhtuks? Nägus ragbimängija, seksikas torumees, petisest ajakirjanik ja terve rida kohalikke, kes topivad oma nina tema asjadesse … Sinna juurde veel salapärane avarii ja hinnalise, graveeringuga kaelakee kadumine – sellest saab Rosa enese avastamise teekond, mis toob kaasa terve hulga ettearvamatuid sündmuseid ning viib ta pärandi üllatava ja südantsoojendava saladuse jälile. Briti autori Nicola May kirg on kirjutada armastusest, elust ja sõprusest talle omases helges ja humoorikas võtmes. Tema sulest on ilmunud kümmekond teost, ent „Väike nurgapood“ on raamat, mis tõi talle ülemaailmse läbimurde ja oli 2019. aastal Amazoni üks enim müüdud romaane.

Saladus

Kathryn Hughes

Mary on pikka aega varjanud saladust. Nelikümmend aastat tagasi tegi ta otsuse, mis muutis tema maailma igaveseks, aga ka tema lähedase elukäiku. Beth otsib vastuseid. Ta pole kunagi oma päritolu teadnud, kuid nüüd on tal vaja tõde, et päästa oma haige lapse elu. Kui Beth leiab ema asjade seast ühe kulunud ajaleheväljalõike, mõistab ta, et tema poja tulevik sõltub tema enese minevikust. Ta peab minema kõige algusesse, et paljastada … saladus. „Saladus” on inglise kirjaniku Kathryn Hughesi teine romaan. 2019. aasta alguses ilmus Varraku ajaviiteromaanide sarjas tema ülimenukas debüütromaan „Kiri”.

Troonipärijad

Toivo Niiberg 

Autori saatesõna raamatule :

Minu kirjandusliku üllitise eesmärk ei ole kedagi diagnoosida, karistada ega lahterdada. Soovin eelkõige aidata lapsevanemaid ja õpetajaid, mõistmaks et alati ei ole käitumishäirete taga patoloogia ja pärilikkus. Teisalt aga võivad just paljud pärilikud sündroomid ja haigused ilmneda vale kasvatuse tulemusena.

Lugupidamisega, Toivo Niiberg

Teksased lapitöös

Marja Matiisen

Lapitöömeister Marja Matiiseni raamatust leiad 336 lehel üle 300 idee ja õpetuse teksaste taaskasutamiseks. Siin on jõukohast meisterdamist lastele, õmblemist algajatele kui ka lapitöö kõrgemat pilotaaži. Autor on leiutanud uusi ning kohandanud klassikalisi lapitöötehnikaid ja võtteid selle raske ning kohmaka kanga õmblemiseks tavalise õmblusmasinaga.

Raamatu esimeses osas esitleb Marja Matiisen oma seinatekstiile, millest mitmed on ka rahvusvaheliselt auhinnatud. Teine pool on õpetuste, nõuannete ja inspiratsiooni päralt.

Teksased on kogu maailmas kantavaim rõivaese. Neist on samas saanud meile ka jäätmeprobleem. Levinud on hinnang, et uuesti kasutatakse vaid 1% rõivastest. See raamat õpetab, kuidas ühest teksapaarist on võimalik 95% materjali taaskasutada.

Suur osa tehnikatest sobivad ka teiste paksude ja kohmakate kangaste kasutamiseks.

Ärge siis seekord visake teksaseid lihtsalt minema, vaid tehke neist midagi toredat!

Lastele:

Karupoeg Puhh. 100 sõna

Disney

Õppida on väga tore! Eriti veel sellise kireva raamatu seltsis, mis aitab ära õppida 100 lihtsat sõna. Suurepärane abimees väikestele maailmaavastajatele

Vanalinna detektiivid. Neitsitorni meedium

Reeli Reinaus

Raamatusarja "Vanalinna detektiivid" kolmandas raamatus tutvuvad lapsed ennustaja ning salaühingutega ja saavad teada mitmetest Tallinna ajalooga seotud legendidest.

Virmalised

Gerda Märtens

Arktika päikesetõus on maailma kõige kaunim vaatepilt, arvab jääkaru Jon, kui ühel hommikul taas oma kaameraga rannal uitab. Siis aga saabub vihm, mis ei lõpe ega lõpe, ja ta peab oma koduga hüvasti jätma. Jon pakib kokku kaamera, viimase tüki vorsti ja igaks juhuks villased sokid. Kaasa rändab ka vanaisa kingitud tinakarbike, mille võib avada alles siis, „kui on väga vaja“ – nii on papa nõudnud...

m-RIKS nutitelefonidele

m-RIKSi abil saab:

1. Teha otsingut raamatukogukataloogist ja vaadata eksemplaride saadavust.

2. Reserveerida teavikuid ja pikendada laenutusi, kui see on raamatukogu poolt lubatud. 

3. Vaadata uudiskirjanduse nimekirja. 

4. Sirvida Sinu käes olevaid laenutusi, laenutuste ajalugu ja reserveeringuid. 

5. Vaadata kokkuvõtlikku statistikat: laenutuste ja külastuste arv.

 m-RIKS rakenduse abil saad kasutada nende Eesti raamatukogude teenuseid, kus on kasutusel tarkvara RIKS.

Sisselogimine: kasutajanimi: isikukood või lugeja number salasõna: sama, mis kasutusel RIKSWEBis

m- RIKSI leiad Google Play poest

Aprillis

on Esku raamatukogu suletud. Raamatuid on võimalik reserveerida emaili teel või RIKSWEBis. 

Info 53449776

Reserveeritud raamatud saab kätte reedeti 11-12.

Uued raamatud märtsis 3.

Vihmaste ilmade õed

Kate Hewitt 

Tere tulemast Hartley-by-the-Sea külla Inglismaale ilusasse Lake Districti järvede piirkonda, kus kaks õde, kes kohtuvad kui võõrad ja hakkavad leidma väikseid imesid igas päevas…

Kui Lucy Bagshaw’ elu Bostonis laguneb, sest tema kuulus kunstnikust ema kirjutas salvava leheartikli, võtab ta vastu poolõe Julieti kutse minna elama tema juurde mereäärsesse külakesse Põhja-Inglismaal. Lucy loodab näha võluvaid kotedžeid ja kellaviieteesid, kuid selle asemel leiab, et õde on endassesulgunud võõrustaja, ilm on märg, tuuline ja külm ning tema uus ülemus Alex Kincaid on tõsine leskmees, kes palkas ta tööle ainult selleks, et Julietile teenet osutada.

Hoolimata sellest, et Juliet ise kutsus Lucy enda juurde, jahmatab teda, kuidas õde tema organiseeritud elu segi paiskab. Samal ajal kui Juliet sõdib nii võõraks jäänud ema kui sooviga last saada, hakkab Lucy vastupandamatu optimism ka teda nakatama. Iseäralike külaelanike abiga hakkavad need kõhklevad vihmaste ilmade õed asjadele uue pilguga vaatama… ja leiavad teineteises armastava pereliikme, mis toob nende ellu suured muutused.

Laevakokk Wend

Priit Kuusk

"Läksin merele plaaniga kirjutada üks lihtne kokaraamat. Aga sattusin hoogu ja kirjutasin kõigest, mis peas, südamel, keelel ja meelel. Munadest ja tillist. Surmast ja armastusest. Võileibadest ja Suurest Hallist!

Selline lugu ...

Kuidas minust suur õde sai

Kasvasin üles kahe suure imelise vennaga. Nad olid ja on oluline osa minu elust, aga päris lähedaseks saime alles siis, kui mina ka suureks sain. Ühel hetkel pole enam vahet, kes kui vana, kõik on üks äge kirev seltskond. Lapsepõlves igatsesin aga kangesti omaealist või nooremat mängukaaslast.

Soovidel on kalduvus täide minna ja nii andis suur meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen enese teadmata mulle võimaluse veel ühe venna kasvamise juures olla. Mähkmeid ta küll enam ei vajanud, paks kokaraamat oli laevale saabudes uhkelt kaenlas, aga hing nii pilbasteks kui olla sai.

Pärast Admiral Bellingshauseni reisi on mul veel üks „väike“ vigurivänt Wend, kelle ühest uhkest eluetapist osa sain. Ookean parandab kõik haavad, Wend sai üle merehaigusest, õppis suure halli kõrvalt nii kambüüsis kui ka oma sisemuses rassides selgeks, kuidas tuju suurel laevaperel hea ja paremaga üleval hoida ja ise sirgelt ja rõõmsalt edasi minna. Üks asi muidugi tegi mu hinge täis küll. Nimelt kaotasin talle pidevalt kaardimängus, mida ta vabadel pühapäevadel vahel harrastas. Väiksena kaotasin suurtele vendadele alatihti. Ega hästi mängima pole õppinudki, loodetavasti vähemalt väärikalt kaotama. Ja kaotajal veab ju teadagi milles. Usun, et tegelikult võitjal ka. Jään Su köögi truuks austajaks ja Sinu edasise kasvu tuliseks pöidlahoidjaks, kallis Wend!

Maris Pruuli

Admiral Bellingshauseni pootsman"

Mackenzie mäng

Linda Howard

Ohtliku kurjategija jälgi ajades leiab agent Chance Mackenzie oma lõksu jaoks täiusliku sööda: sihtmärgi tütre Sunny Milleri. Chance kehastub ainsaks meheks, keda naine usaldab, ja korraldab seejärel asjad nii, et naise raskesti tabatav isa neist teada saab. Kuid Chance ei tea, et Sunnyl on omad põhjused, miks end isa eest peita.

Minu Odessa

Minagi olin Arkaadia teel!

Loone Ots

Minagi olin Arkaadia teel!

Odessa pole linn, vaid on isiksus. Müüt, milles kajavad anekdoodid, ooperiaariad, musketärifilmid, pätilegendid, juudi road, Must meri… Siin on vist sündinud böfstrooganov, ning igal juhul on siin sündinud Ilf ja Petrov, aga ka poeet Puškini armastus, Venemaa esimene iludusvõistlus, esimene kinostuudio ja esimene lennukitehas. Keset linna särab ooperiteater nagu ehtekarp. Selle kõrvalt viib mereni maailmakuulus Potjomkini trepp. Oma koha on leidnud Võssotski, Majakovski, Ostap Benderi ja apelsini (jah, apelsini) ausambad. Ning kõik hulkuvad kassid on paksud, sest neid toita on auasi.

Odessa ei ole Ukraina ega ammugi Venemaa. Odessa elanik kannab uhkusega tiitlit odessiit, kõneleb odessa keeles ja heidab igal võimalikul juhul õhku killu kohalikku hõrku huumorit. Sünnist saati on see linn mitme kultuuri mosaiik, kuhu iga võõras on teretulnud oma värvi lisama.

Tüdrukute linn

Elizabeth Gilbert 

„Naise elus koidab kord aeg, mil ta väsib pidevalt häbi tundmast. Ja siis on ta vaba saama selleks, kes ta tegelikult on.”1940. aastal on 19-aastane Vivian Morris just ülikoolist välja visatud. Tüdruku jõukad vanemad saadavad ta New Yorki tädi Pegi juurde, kes on ekstravagantse teatrimaja omanik. Seal tutvub Vivian terve rea eriskummaliste ja karismaatiliste tegelastega. Ent kui Vivian teeb ühe skandaalse vea, pöörab see terve tema maailma pahupidi, nii et tal kulub aastaid, et asjadest lõplikult sotti saada. Kuid viimaks toob see eksisamm talle ka uue arusaamise sellest, mis elu ta päriselt elada tahab ja millist vabadust ta tegelikult ihkab. Menuraamatu „Söö, palveta, armasta” autori hõrk romaan täis glamuuri, armastust ja seiklusi jutustab noorest naisest, kes avastab, et selleks et olla hea inimene, ei pea sugugi olema tubli tüdruk.

Ühel õhtul järve ääres

Bethany Chase 

Ühel kuumal suveõhtul järvemajas juhtunud tragöödia muudab igaveseks kahe parima sõbra – ja mehe, keda nad mõlemad armastavad – elu. Kuid tõde ei ole nii lihtne, kui selles keerulises romaanis armastusest, sõprusest, reetmisest ja andestusest esmapilgul paistab.

Leah on oodanud seda hetke kaua aega: tema kallim Ollie viib ta oma vanematekoju Seneca järve ääres, et terve nädal nautida suviselt laiska õndsust, paadisõitu ja grillimist. Paar on olnud koos neli aastat ja Leah on veendunud, et Ollie teeb lõpuks ometi ettepaneku. Leah ei suuda vastu panna kiusatusele jagada rõõmsat uudist parima sõbra June’iga, kes tuleb nendega koos puhkama, ja kelle kohalolek muudab kõik palju tõelisemaks.

Seitse aastat hiljem on hetk, mida June on peljanud, viimaks käes: tema kihlatu Ollie viib ta oma vanemate järvemajja. Aga see ei ole tavaline külaskäik tavalisse kohta – see on maja, mida kummitavad June’i sügavale maetud mälestused oma kadunud sõbrast Leah’st – ja sidemest, mis paistab olevat alles Leah’ ja mehe vahel, keda June armastab sama sügavalt, kui leinab oma sõpra.

Vaheldudes kahe naise südika hääle vahel, on „Ühel õhtul järve ääres” emotsionaalne romaan, mis uurib sõpruse, truuduse ja reetmise keerukat sasipundart – kõik suunatud ühele küsimusele: kas armastus suudab ületada ühel kuumal suveõhtul juhtunut?

Ja siis oli ta läinud

Lisa Jewell

Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla. Ja siis oli ta läinud. Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks. Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?

101 Eesti kindlust ja kaitserajatist

Jaan Tamm

Lühiülevaade Eesti pinnal viie tuhande aasta jooksul kasutatud kaitserajatistest. Kuna viimaseid on ehitatud enamasti ikka oma pere, kodu ja vara kaitseks, siis ongi pea kaks viiendiku raamatu mahust seotud meie rahva iseolemise ehk muinasajal rajatud linnustega, mida minimaalselt täiendab ülevaade kindlusehitistest Eesti Vabariigi kirdepiiril ning Alutagusel, aga samuti kaitseväe kasarmust Rakveres ning Mereväe Ekipaažist Tallinnas. Valitud mälestiste hulgas on terve hulk selliseid, eriti muinas- ja keskaega käsitlevas osas, mida on uuritud minimaalselt või pole seda üldse tehtud, mistõttu iga järgnev arheoloogiline kaevamine või müüripindade avamine võib raamatus esitatut oluliselt täiendada või lausa muuta. Aga ajalugu ongi selline, et iga uurimisega lähenetakse tõele, ometi iialgi seda kätte saamata.

Lavastaja

Siiri Laidla

Keskikka jõudnud Eret on tammumas ummikteel. Juhuslik kohtumine kunagi tuntud, nüüd vananeva üksildase lavastajaga lisab naise ellu värsket hingust ning avab uusi väljavaateid. Ent kas me tegelikult ikka soovime seda, millest unistame? Kas oleme kindlad, et lavastame stseene oma elust ise? Või leidub kuskil Suur Lavastaja, kes ainsana otsustab, kas osaleme draamas või tragikomöödias? Kes ainsana teab, millal on õige aeg tõmmata ette eesriie?

„Vallatute kurvide“ aegumatu sära

Haldi Normet-Saarna

See, mida ma seal kõigepealt nägin, sööbis mällu alatiseks: laua peal oli kaks virna fotosid – üks kõrgem, teine madalam. Oli kaks meest, kes neid professionaalse kiirusega lappasid – režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Nii see siis käiski – see sobib, see ei sobi, see ei sobi, see? Kellegi saatus otsustati poole sekundiga ja võimalik, et igaveseks.”

Nõnda meenutab raamatus filmi peaosaline Terje Luik, kes „Vallatutes kurvides” Vaike ja Mareti kaksikrollis laineid lõi.

Laineid lõi ka film tervikuna, selle esilinastusest on möödunud juba üle 60 aasta.

Raamatu autor Haldi Normet-Saarna tutvustab teost nii: „Vaevarikas teekond stsenaariumist teostumiseni, äpardused võtteplatsil, energiline ja rõõmus võttetrupp, ilusad noored näitlejad ning lõpuks tohutu edu nii meil kui mujal. Sellest kõigest siin raamatus ka räägime – ent see oleks jäänud rääkimata ilma põhjaliku koduse arhiivita.

Üks stsenaristidest, minu ema Dagmar Normet säilitas terve elu kõiki filmitegemisega seotud materjale. Need muutusid aja jooksul üha kõnekamaks. Seda enam, et paljud tegijad on nüüdseks meie seast lahkunud.

Kultusfilmi lugu aitavad taaselustada arvukad fotod ja dokumendinäidised ning loomulikult kohtumised võluvate Terje Luige, Eve Kivi ja Halja Klaariga. Ja veel nii mõnegi olulise inimesega.

Loodetavasti pakub rännak „Vallatute kurvide” ajalukku huvitavaid avastusi ja äratab ka mälestusi.