Uued lasteraamatud mais

Linnutee südames

Ilmar Tomusk

Rändajad on sattunud võõrasse universumisse, kus kõik on natuke nihkes. Aastaarvuks märgitakse 3874, kuid koolis õpetatakse, et Maa on lapik ning seisab kolme elevandi seljas, planeete hoiavad taevakummil inglid ja Kuu peal elavad koletised. Newtonist ja tema avastustest pole keegi midagi kuulnud ning kvantfüüsika reeglid ei kehti.

Kogu maad valitseb karmikäeline Tema Pühadus, keda keegi pole kunagi näinud, kuid kelle määratud karistused tabavad igaüht, kes julgeb kooliprogrammis kahelda.

Rändajatel tuleb välja nuputada, mismoodi vaenulikust maailmast koju tagasi pääseda. Õnneks on neil kasu teadmistest, mis on füüsikatundidest meelde jäänud. Võõra universumi ajalugu saab uue suuna ja rändajate tööl on tulemus, millest nad ei osanud unistadagi.

Karupoja sõbrakene

Kristiina Hermann

Talvevaikusest lummatult metsas jalutades ei oska arvatagi, mida tegelikult selle vaikuse tagant leida võib. Mõni leid hakkab lugu jutustama ja loost võib raamat saada. See raamat, mis pakub lapsele võimaluse koos väikese karupojaga maailma avastamiseks, on just nii valminud.

Karupoeg õpib oma esimestel elukuudel kuulama ja tundma erinevaid hääli enda ümber, saab teada missugused loomad ja linnud tema kodumetsas elavad ning tutvub erinevate loodusnähtustega. Raamatu lugemine annab lapsele teadmise, et kui midagi tähelepanelikult jälgida, siis võib avastada palju rohkem, kui esmapilgul paistnud on.

Aastaajad. Pildirattaga raamat

Pavla Hanàćkovà

Rõõmsate piltide ja suurtähtedega raamatus saab uurida, mis juhtub kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Igal lehel on vahva pildiratas. Pööra ratast ja vaata, millised on aastaajad!

Minu hommik. Pildirattaga raamat

Pavla Hanàćkovà

Rõõmsate piltide ja suurtähtedega raamatus saab läbi mängida, mida on vaja hommikuti enne lasteaeda minekut teha. Igal lehel on vahva pildiratas. Pööra ratast ja vaata, mida väike tiigrilaps teeb!

Metsikud loomad

Mitut tiigrit näed pildil? Mitu pandat leiad mägismaalt? Mitu pingviini askeldab lumel? Mine võlutaskulambiga põnevale avastusretkele metsikusse loodusesse ning omanda loomade kohta uusi teadmisi!

Uued raamatud mais 2.

a?

Minu viimane vale

Riley Sager

Kas oled kunagi mänginud mängu „Kaks tõde ja üks vale”?

Vivian, Natalie, Allison ja laagris esimest suve veetev Emma Davis mängisid seda oma majakeses Ööbikulaagris ühtelugu. Aga mäng sai läbi sel ööl, kui Emma unesegasena nägi, kuidas tüdrukud majakesest välja pimedusse hiilisid. Viimane oli Vivian, kes enda järel majakese ust kinni tõmmates sõrme huultele surus, et Emmat vaikima manitseda. Neid ei nähtud enam kunagi.

Nüüd, aastaid hiljem, on Emma tõusev täht New Yorgi kunstitaevas, ta maalib oma minevikust tohutuid lõuendeid, varjab tumedate lehtede ja pahklike okste alla valgetes kleitides kogusid. Kui tema maalid äratavad Ööbikulaagri miljardärist omaniku Francesca Harris-White’i tähelepanu, kutsub too Emmat taasavatavasse laagrisse maaliõpetajaks. Emma näeb selles võimalust teada saada, mis tema sõpradega aastaid tagasi juhtus, ja nõustub.

Ööbikulaagris kummitavad tuttavad näod, muutumatud majakesed ja endiselt sünge järv. Emma otsustab oma elupaigaks valida sellesama maja, kus veetis suve aastaid tagasi. Kuni ta avastab, et tema majakesele on suunatud kogu laagri ainus turvakaamera. Siis hakkavad pinnale ujuma Viviani jäetud salapärased vihjed laagri isevärki ajaloo kohta. Hoolimata salapärastest ähvardustest asub Emma asja uurima, leides end tuhnimas mineviku valedes. Mida lähemale jõuab ta tõele Ööbikulaagri ja tüdrukutega juhtunu kohta, seda enam mõistab ta, et tõe teadasaamine võib maksma minna tema elu hinna.

Autor annab säärase ootamatu lõpplahenduse, mida igatsevad kõik põnevikulugejad – täiesti vapustava ja samas salakavalalt ette vihjatud.

Puudutuse kaugusel

 Colleen Oakley

Lugu kahest inimlikku lähedust ihkavast haavatud hingest tekitas tahtmise kedagi kõvasti-kõvasti kallistada. – Steven Rowley, menuki „Lily ja kaheksajalg” autor

Kas saab igatseda midagi, mida sul pole kunagi olnud?

Jubilee Jenkins pole tavaline raamatukoguhoidja. Haruldane allergia inimpuudutuse vastu tähendab, et igasugune nahakontakt võib ta sõna otseses mõttes tappa. Pärast üheksa aastat kestnud erakuelu peab Jubilee riski kiuste maailma naasma. Turvistanud end kinnaste, pikkade varrukate ja usaldusväärse jalgrattaga, astub ta lõpuks koduuksest välja, tulevikule vastu.

Eric Keeganil on tööl muresid rohkem kui vaja. Eric ei saa aru, kuidas tema elu on nii uppi lennanud, kui tema ainus soov on olla hea isa oma lastele – ema juures elav tütar keeldub temaga rääkimast ja ta ülitark, kuid haavatud psüühikaga kasupoeg katsetab telekineesi. Kui ta aga kohtab kohalikus raamatukogus ilusat, ehkki pisut ekstsentrilist naist, avastab ta, et ei saa teda mõtetest välja ning mingi seni tundmatu tõmme kisub teda ikka ja jälle naise poole.

Menuki „Enne kui sa lähed” autor Colleen Oakley on kirjutanud sügavalt romantilise ja armsa loo, mis julgustab meid võtma riske, et kõigi saatuse vingerpusside kiuste järgida oma südame häält.

Eesti novell 2020

Urmas Vadi, Urmo Jaanimägi, Maarja Kangro, Kertu Moppel, Paula Nerve, Toomas Haug, Piret Põldver, Jüri Kolk, Kairi Look, Tauno Vahter, Kristjan Sander, Margit Lõhmus, Maimu Berg, Andrei Ivanov, P.I. Filimonov, Livia Viitol, Eessaare Aadu

EESTI NOVELL 2020 on kolmas raamat uuest sarjast, mis plaanib ilmuda veel 97 aastat. Neli koostajat on sel aastal välja valinud 17 juttu, üks põnevam kui teine. Erilise vaatluse all on matusekombestik, armastuse noored võrsed ja muidugi suhted inimeste vahel. Lühipalade ehk novellide lugemine on hea võimalus olla kursis uuema eesti kirjandusega. Peaaegu kõik senised lugejad on öelnud, et avastasid enda jaoks uusi autoreid, uusi stiile. Eesti novelli aastaraamat on nagu kirjanduslik sekser, kus serveeritakse kõike, hapukurgist ja küüslaugust magusate maasikateni.

Hiiumaa kindad

Iiumaa kindäd

Sirje Juurikas, Anu Pink

Sini-valgekirjalised labakindad, pisikirjalised sörmekindad, toredad narmastega pulmakindad ja punasevärvilised kätised – need kõik kuulusid Hiiumaa naiste kudumisvara hulka. Raamatu lehekülgedelt leiab iga hiidlane, aga ka Hiiumaa sõber ja Eestimaa kudumite austaja terve hulga õpetusi, kuidas hiidlase moodi laba- ja sõrmkinnast kududa.

Raamatus on 70 foto ja terve kinda skeemiga varustatud juhendit, mille järgi saab Hiiu kinnaste kudumisega hakkama nii algaja kui ka kogenud kuduja.

Mes moodi ne hiidlast sukavarrast kujuvad?

Vöta see raamand ja tee klaariks.

Lilleaed 3

Võluv mitmekesisus

Kaja Kurg, Aivar Kaljuste, Heli Viedehof, Aarne Kähr 

Taimedega toimetamine tõstab tuju ja rõõmustab meelt. Otsiva vaimuga aiarahvas tahab alatasa avastada-kogeda midagi uut. Raamat „Lilleaed. Võluv mitmekesisus“ ärgitab ampli-aiandust arendama, sõnajalgu ja pelargoone kasvatama ning lõhnaaeda looma.

Tänu amplitele saavad iluaiandust ja köögiviljandust pisut harrastada needki, kel oma maalappi pole, sest ripp-potis võib tulemusrikkalt kasvatada lilli, maasikaid, tomateid, kurke ja maitsetaimi. Kui aias on iga jalatäis maad üles haritud, siis ripp-pottidele leiab seal ikka kohad.

Tühje varjulisi aiasoppe on võiks haljastada sõnajalgadega, kes toovad hämaratesse nurgakestesse kohevat leheilu, õrna lopsakust ja salapära, sest nad edenevad hästi seal, kus õistaimed vähese valguse või liigse niiskuse tõttu ei saa kasvada.

21. sajandi üks suvelille-menukeid on pelargoon. Varem vanaemade toataimeks tituleeritut on tema õierikkuse, pika õitseaja ja kergesti hooldatavuse tõttu hea kasutada hooajataimena lillekastides, aiavaasides, amplites ning peenralgi.

Lisaks silmailule pakub iga aed ka lõhnanaudinguid ja väikese, aroomika taimeala saab luua ka napimale pinnale, näiteks rõdule või suurde aiavaasi, pannes sinna kokku kasvama suvelilli ja maitsetaimi.

Alates 18. maist

on Põltsamaa vallas avatud Adavere, Aidu, Lustivere ja Puurmani raamatukogud.

Suletud on Põltsamaa, Tapiku ja Esku. Pajusi avatakse peale kolimist.

Uued raamatud mais

Pooltoonid

Annika Lõhmus

„Pooltoonid” on mitmekihiline raamat, mis räägib ennekõike armastusest – armastusest mehe ja naise vahel ning armastusest muusika vastu. Ent teose peateemaks kujuneb tahes-tahtmata lähisuhtevägivald, mis kipub varjutama kõike muud.

Raamatu peategelane, nooruke Elis õpib laulmist ja saab töökoha mainekas barokkansamblis. Elis on õnne tipul, kuid muusikamaailma telgitagused ei osutugi teab kui roosilisteks: siin tuleb ette nii intriige, haiglast auahnust kui ka kadedust. Ka Elise armuasjad hakkavad tegema kummalisi siksakke ja mõne aja möödudes avastab ta, et elab koos mehega, kes kasutab tema kallal vägivalda.

Raamat näitab ilmekalt, kuidas mõjub lähisuhtevägivald naise psüühikale – veel aastaid hiljem on Elisel raske elust rõõmu tunda. Et traumast üle saada, läbib ta pika ja keerulise tee, mis nõuab tohutut tahtepingutust.

Tumedast alatoonist hoolimata mõjub romaan elujaatavalt ja helgelt ning sisaldab ka kelmikaid ja humoorikaid noote.

Kimalased piksekivil

Eet Tuule

Keskea künnisele jõudnud Kertu pääseb imekombel raskest liiklusõnnetusest ja taas hakkavad teda painavad kummalised unenäod ning Piksekiviga seotud mälestused lapsepõlvest. Naine otsustab aja maha võtta, et üle aastate külastada oma kodutalu Saaremaal. Seal kohtab Kertu kunagist naabripoissi. Ka Tõnu oli varakult kodunt lahkunud, kuid mõne aasta eest kodukanti naastes talunikuks hakanud. Kuigi Kertu ja Tõnu isiklikus elus on palju pettumusi, lahvatab nende vahel kirglik armastus. Ent tee teineteise leidmiseni on sillutatud ootamatute katsumuste ja salapäraga. Armastajate ette kerkivad järjest uued takistused. Kas nad suudavad need ületad

Minevik algab homme

Urve Tinnuri

Pärast vanemate lahutust läheb 16aastane Madle õppima Tartusse, et pääseda eemale ühtäkki tühjaks ja kõledaks muutunud lapsepõlvekodust. Ta ema kolib koos uue elukaaslasega ära, vend pühendub oma äsja loodud perele, isa võitleb enesekaotusega, suutmata eluga enam järje peale saada. Madlel ei jää üle muud, kui püüda omapäi toime tulla.

Teos kõneleb kaotatud lootustest, minevikudeemonitest, süütundest ja iseendale andestamise oskusest, samuti sügavast, hullutavast armastusest, mis ei tunnista vanuselisi piire.

Tegevustik toimub 1970ndate alguses.

Elu täiega

Arne Nielsen 

Palju on kirjutatud meestest kui kangelastest, küll sõjas ja võitluses loodusjõududega, küll seelikuküttidest ja valerahategijatest ning muidu kurikaeltest, keda kujutatakse sageli palju sümpaatsematena kui neid jahtivaid detektiive ja nii edasi. Päris kahe silma vahele kipub jääma tavaline igapäevane Eestimaa mees, kelleta iga kangelane üksinda oleks vaid tühi koht. Seepärast kirjutabki autor selles romaanis lihtsast eesti mehest, kelle tahe, võimed ja ka elusaatus pole talle pakkunud kohta suurte kangelaste seas, aga kes elab oma võimalustes täiega ja on just sellisena meie elus asendamatu. Selliseid mehi on sadu tuhandeid, nad väärivad kindlasti tähelepanu.

Süvasadam

Fern Michaels 

"Juhuslik kriisihetk võib viia elu suurimate kangelastegudeni…

Kui Carol Anne Jansen paadiõnnetuses oma armastatud vanemast vennast Kickist ilma jääb, kaotab ta ainsa pidepunkti oma elus. Kui vanemad autoõnnetuses hukkusid, kasvatas Kick õe üles. Vennalt päritud vara teeb CJ-st rikka naise, aga tal puudub eesmärk. Võimuka kongresmeni Snapper Lewise haldusassistendina sukeldub ta poliitika põnevasse, ent tihti heitlikku maailma.

Kuid korraga lööb ka see pidepunkt kõikuma. CJ käsutusse satub informatsioon, millest võib välja lugeda, et ülemus on seotud korruptsiooniga. Kui kongresmen kaob ja CJ tõele järjest lähemale jõuab, saab selgeks, et ka tema enda elu võib ohus olla.

Põgenenud Uus-Inglismaa väikelinna, hakkab CJ uude ümbrusse sisse elama. Süvenevast sõprusest tšarterlaeva omanikuga tõotab välja kasvada midagi enamat. Kuid enne, kui CJ elus uue lehekülje pöörata saab, peab ta üle saama oma hirmudest ja kahtlustest ning uskuma, et vesi, mis on temalt nii palju röövinud, võib seekord ta õnnesadamasse viia..."

Mõrv koidikul

Betty Rowlands

Viirpuu villa on nüüd enam kui aasta Melissa Craigi kodu olnud ja naine maaeluga harjunud. Ta satub oma naabri Irise kutsel Londoni kunstikolledži auhinnatseremooniale, kus üks auhinnasaajatest, noor maalikunstnik, talle auhinna toonud maali, kauni noore naise portree, publiku silme all noaga puruks lõikab. Veidi hiljem kohtub Melissa hiljuti külla kolinud kohaliku õppeasutuse juhatajaga, kes pakub talle võimaluse loovkirjutamise kursust läbi viia. Naine avastab üllatusega, et juhataja sekretär on võluv Angelica, seesama neidis, kelle portree lõhkumise tunnistajaks Melissa oli. Töö verisulis kirjanikega valmistab Melissale suurt rõõmu ja peagi hakkab üks kolleeg talle ka romantilises plaanis huvi pakkuma. Ja siis, ühel päeval tööle saabudes seisavad koolimaja ees politseiautod. Toimunud on mõrv ja Melissa seab oma eesmärgiks tõe väljaselgitamise, kuna politsei peamiseks kahtlusaluseks osutub just naise uus silmarõõm. Peagi leitakse uus surnukeha ja naine teab, et nüüd läheb mõrvari leidmisega kiireks. Kas Melissa jõuab kaunis külas inetu tõe enne päevavalgele tuua, kui järgmine ilmsüütu ohver elu kaotab? Betty Rowlandsi järjekordses vaimukas teoses, mille peategelane on nutikas ja tundlik kirjanik Melissa Craig, saavad kokku Inglismaa maaelu idüll ja inimloomuse räpasemad küljed.

Chilbury naiskoor

Jennifer Ryan

Kent, 1940. Idüllilises Chilbury külas on teoksil muutused. Naiste südamed murduvad, saates sõtta poegi ja abikaasasid. Kui vikaar otsustab lõpetada laulukoori tegevuse kuni meeste naasmiseni, näib kõik kadunud olevat. Kuid just laulmiseks kokkutulemine on see, mida Chilbury naised neil süngetel aegadel vajavad. Mõned näevad kooris võimalust oma murede unustamiseks, teised aga juhust särada. Kuid ühe külaelaniku jaoks on koor täiuslikuks kattevarjuks, et hävitada Chilbury taasleitud üksmeel. Lummav, paljusid inimesi haarav lugu, mis kulgeb külaintriigidest romantikani ning meeliliigutava elu ja surma olemuseni. Sellisena valgustab Jennifer Ryani esikromaan kodurinde naiste tõelist vaprust alistamatu vaimuga külas. „Chilbury naiskoor“ on romaan sõjaaja hakkajatest inimestest ja ühtsest kogukonnavaimust. Tuju tõstev ja südamepõhjani liigutav teos uurib, mil moel suur ajalugu mõjutab tavaliste inimeste elu ja kuidas ellujäämine sõltub võrdselt nii sõprusest kui ka isiklikust vaprusest. New York Timesi ja USA Today menuraamatute autor Jennifer Ryan on sündinud Inglismaal Kentis. Ta kirjutab paeluvaid raamatuid tavalistest inimestest, kes teevad erakordseid asju. Enne kirjanikuks hakkamist oli ta raamatutoimetaja Londonis ja Washingtonis. Jennifer elab abikaasa ja kolme lapsega San Francisco lahe piirkonnas.

Üks suvi Pariisis

Sarah Morgan

"Südantsoojendav romaan sõpruse ja armastuse väest ning sellest, mis juhtub siis, kui lõpp on kõigest algus...

Grace on kavandanud oma abikaasale kahekümne viiendaks pulma-aastapäevaks tohutu üllatuse: romantilise reisi Pariisi. Aga ta ei osanud oodata, et ka mehel on talle üllatus: ta tahab lahutust. Šokist rabatud Grace langetab julge otsuse sõita Pariisi üksinda.

Londonist pärit noor naine Audrey on jätnud Pariisi jõudes seljataha südamevalu. Töö raamatupoes on tema pääsetee vabadusse, aga kuna tal pole raha ja ta ei oska prantsuse keelt, tundub hoopis, et tal tuleb veeta suvi Pariisi tänavatel... Kuni ta kohtub Grace’iga ja kõik muutub.

Grace’ile on suureks üllatuseks Audrey julgus, Audreyle aga see, kui ettevaatlik äsja üksi jäänud Grace on. Elades raamatupoe peal kohakuti korterites, pakuvad nad vastastikku seda, mida teisel jääb vajaka. Nad tulid Pariisi ennast leidma, aga leiavad imelise sõpruse, mis võib olla parim asi, mis nendega on üldse juhtunud..."