Tagasi

Tahaksin öelda, et on rõõm teatada, et olen tagasi Eskus. Raamatukogu on avatud jälle 5 päeval nädalas. Tegelikkus on küll see, et märtsikuu kulgeb veel äraolemiste vaimus. Siia  jääb 2 koolitust ja mõned tööülesanded väljaspool.
Lustiverele suur tänu hea vastuvõtu eest ja jään teid igatsema. Lustivere andis hindamatu kogemuse ja ma arvan, et oskan seda edaspidi ka kasutada.
 Edaspidi jätkab Lustiveres Triin. Palun hoida ja armastada.

Mats Traat 80

http://fotosynthesiser.blogspot.com.ee/2010/05/mats-traat-06052010.html

Kes ühtejärge on eituse surve all, kaotabki enda,

ei usu tunnete tõtt, jääb nagu hüljatud kaev,

kuhu visatakse prügi ja jäätmeid, ehk raibegi mõni.

Kibedus, meelehärm, ahk, vigastet usaldusliin

kahutab lävimist, lähenemist ja vinnutab sõnad

karedaks raskuse vaim, vimm võtab võrsuvad eod.

Hooletust viipest, pealiigutusestki oleneb saatus

tallel, kes huntide käes, kui lõustaustsüsteem

pealekäiv, mõistmatu, maha märgib ta elutee käiku,

ning jõhkrus käib üle pea, kohab väärmõtete kosk.

Närbub ja taganeb õilishing, märkamatult kaob Ringist

see, kel siseilm õrn kui laulev lehekuu aas. 

M. Traat „ Suhtekorraldus“

 

 

 

Lustivere ettelugemispäev raamatukogus

 Tänan tublisid õpetajaid ja õpilasi.

Debora Vaarandi 100

 

Debora Vaarandi (sündinud Trull 1. oktoobril 1916 Võru – 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.

Debora Vaarandi sündis Võrus, kuid tema lapsepõlv möödus Tallinnas ning Saaremaal. Tulevase luuletaja esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa Ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris.

Töötas õpetaja ja toimetajana ajalehtede juures, seejuures oli ajalehe „Sirp ja Vasar“ peatoimetaja.

Teosed:

"Põleva laotuse all" (1945)

"Kohav rand" (1948)

"Selgel hommikul" (1950)

"Unistaja aknal" (1959)

"Rannalageda leib" (1965)

"Tuule valgel" (1977)

"See kauge hääl" (2000)

"Aastad ja päevad" (mälestused) (2006)

Huvitavat:

Teda kasutati modellina maalidel, mis kujutasid Lydia Koidulat.

Just temale kuulub üleminekuajal tulevasele presidendile ja ammusele sõbrale Lennart Merile sünnipäevapeol pahvatatud fraas: “Lennart, sa muutud iga aastaga üha rohkem Viiralti kaameli nägu!”

Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks.

Kuula luulet

Kuju avamine 2016

Herman Sergo 105

Herman Sergo 105

1.oktoober 1911 Jausa, Käina vald – 28. september 1989 Tallinn

Teosed:

Romaanid

"Põgenike laev"

"Näkimadalad" I–III (1984)

"Randröövel" (1988)

"Rukkirahu" (1988)

"Kodusadam" (1982)

"Pinnavirvendus ja põhjalained" (1962)

"Kajakalaid" (1963)

"Meri kutsub"(1960)

 

Jutukogud

"Lootsitoa jutud" (1965)

"Kauge tule kuma" (1975)

"Kui ma alles noor veel olin" (1980)

 

Mälestusteraamat

"Viis aastat võõra nime all"

„Näkimadalad” käsitleb Hiiumaa rootslaste elu ja saatust 18. sajandil. Eesti minekuga Vene impeeriumi koosseisu püüab aadel ka eestirootslased pärisorjastada, millega aga viimased ei lepi ning hakkavad oma õigust taga ajama. Romaani sündmustikku kannavad peamiselt kolm noort randlast, kelle elu ja saatuse kaudu loob autor võimsa pildi meie kadunud naaberrahva eluviisist ja kommetest.

Romaani põhjal telemängufilm 1987-88.

“Randröövli“,  „Näkimadalate” jätkuna kavandatud, kuid iseseisvaks teoseks kujunenud romaani keskne tegelane kammerhärra parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oli kõrgaadlik, tark ja õppinud mees, osav, ehkki riukaline ärimees. Oma pärisorjade arvates äkiline, aga sugugi mitte kõige sandim härra. Teisalt aga Hiiu vandiraiujate peamees, kes karidele sõitnud laevade röövpäästmisega hiigelvaranduse kokku ajas ning mõrvas süüdimõistetuna oma elupäevad Siberis lõpetas.
Kirjaniku nägemust kipper Malmi mõrvani viinud sündmustest, saatuslikust vaenust parun Ungrern-Sternbergi ja krahv Johann Stenbocki vahel ilmestavad ehedad omaaegsed kohtumaterjalid.

„Vihavald“ Romaani peategelaseks on muhulaste viimase vanema Villimeele poeg, laevavanem Vihavald, Hiiumaa hõimu põhi, kelle juhtimisel asub salkkond noori Saare- ja Muhumaa mehi endale uut elukohta otsima ning leiavad selle Soomest.

Raamatutvustused http://www.pegasus.ee/herman-sergo

Esku raamatukogu 27.august 2016

Foto: Väino Valdmann