Aprillis

on Esku raamatukogu suletud. Raamatuid on võimalik reserveerida emaili teel või RIKSWEBis. 

Info 53449776

Reserveeritud raamatud saab kätte reedeti 11-12.

Uued raamatud märtsis 3.

Vihmaste ilmade õed

Kate Hewitt 

Tere tulemast Hartley-by-the-Sea külla Inglismaale ilusasse Lake Districti järvede piirkonda, kus kaks õde, kes kohtuvad kui võõrad ja hakkavad leidma väikseid imesid igas päevas…

Kui Lucy Bagshaw’ elu Bostonis laguneb, sest tema kuulus kunstnikust ema kirjutas salvava leheartikli, võtab ta vastu poolõe Julieti kutse minna elama tema juurde mereäärsesse külakesse Põhja-Inglismaal. Lucy loodab näha võluvaid kotedžeid ja kellaviieteesid, kuid selle asemel leiab, et õde on endassesulgunud võõrustaja, ilm on märg, tuuline ja külm ning tema uus ülemus Alex Kincaid on tõsine leskmees, kes palkas ta tööle ainult selleks, et Julietile teenet osutada.

Hoolimata sellest, et Juliet ise kutsus Lucy enda juurde, jahmatab teda, kuidas õde tema organiseeritud elu segi paiskab. Samal ajal kui Juliet sõdib nii võõraks jäänud ema kui sooviga last saada, hakkab Lucy vastupandamatu optimism ka teda nakatama. Iseäralike külaelanike abiga hakkavad need kõhklevad vihmaste ilmade õed asjadele uue pilguga vaatama… ja leiavad teineteises armastava pereliikme, mis toob nende ellu suured muutused.

Laevakokk Wend

Priit Kuusk

"Läksin merele plaaniga kirjutada üks lihtne kokaraamat. Aga sattusin hoogu ja kirjutasin kõigest, mis peas, südamel, keelel ja meelel. Munadest ja tillist. Surmast ja armastusest. Võileibadest ja Suurest Hallist!

Selline lugu ...

Kuidas minust suur õde sai

Kasvasin üles kahe suure imelise vennaga. Nad olid ja on oluline osa minu elust, aga päris lähedaseks saime alles siis, kui mina ka suureks sain. Ühel hetkel pole enam vahet, kes kui vana, kõik on üks äge kirev seltskond. Lapsepõlves igatsesin aga kangesti omaealist või nooremat mängukaaslast.

Soovidel on kalduvus täide minna ja nii andis suur meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen enese teadmata mulle võimaluse veel ühe venna kasvamise juures olla. Mähkmeid ta küll enam ei vajanud, paks kokaraamat oli laevale saabudes uhkelt kaenlas, aga hing nii pilbasteks kui olla sai.

Pärast Admiral Bellingshauseni reisi on mul veel üks „väike“ vigurivänt Wend, kelle ühest uhkest eluetapist osa sain. Ookean parandab kõik haavad, Wend sai üle merehaigusest, õppis suure halli kõrvalt nii kambüüsis kui ka oma sisemuses rassides selgeks, kuidas tuju suurel laevaperel hea ja paremaga üleval hoida ja ise sirgelt ja rõõmsalt edasi minna. Üks asi muidugi tegi mu hinge täis küll. Nimelt kaotasin talle pidevalt kaardimängus, mida ta vabadel pühapäevadel vahel harrastas. Väiksena kaotasin suurtele vendadele alatihti. Ega hästi mängima pole õppinudki, loodetavasti vähemalt väärikalt kaotama. Ja kaotajal veab ju teadagi milles. Usun, et tegelikult võitjal ka. Jään Su köögi truuks austajaks ja Sinu edasise kasvu tuliseks pöidlahoidjaks, kallis Wend!

Maris Pruuli

Admiral Bellingshauseni pootsman"

Mackenzie mäng

Linda Howard

Ohtliku kurjategija jälgi ajades leiab agent Chance Mackenzie oma lõksu jaoks täiusliku sööda: sihtmärgi tütre Sunny Milleri. Chance kehastub ainsaks meheks, keda naine usaldab, ja korraldab seejärel asjad nii, et naise raskesti tabatav isa neist teada saab. Kuid Chance ei tea, et Sunnyl on omad põhjused, miks end isa eest peita.

Minu Odessa

Minagi olin Arkaadia teel!

Loone Ots

Minagi olin Arkaadia teel!

Odessa pole linn, vaid on isiksus. Müüt, milles kajavad anekdoodid, ooperiaariad, musketärifilmid, pätilegendid, juudi road, Must meri… Siin on vist sündinud böfstrooganov, ning igal juhul on siin sündinud Ilf ja Petrov, aga ka poeet Puškini armastus, Venemaa esimene iludusvõistlus, esimene kinostuudio ja esimene lennukitehas. Keset linna särab ooperiteater nagu ehtekarp. Selle kõrvalt viib mereni maailmakuulus Potjomkini trepp. Oma koha on leidnud Võssotski, Majakovski, Ostap Benderi ja apelsini (jah, apelsini) ausambad. Ning kõik hulkuvad kassid on paksud, sest neid toita on auasi.

Odessa ei ole Ukraina ega ammugi Venemaa. Odessa elanik kannab uhkusega tiitlit odessiit, kõneleb odessa keeles ja heidab igal võimalikul juhul õhku killu kohalikku hõrku huumorit. Sünnist saati on see linn mitme kultuuri mosaiik, kuhu iga võõras on teretulnud oma värvi lisama.

Tüdrukute linn

Elizabeth Gilbert 

„Naise elus koidab kord aeg, mil ta väsib pidevalt häbi tundmast. Ja siis on ta vaba saama selleks, kes ta tegelikult on.”1940. aastal on 19-aastane Vivian Morris just ülikoolist välja visatud. Tüdruku jõukad vanemad saadavad ta New Yorki tädi Pegi juurde, kes on ekstravagantse teatrimaja omanik. Seal tutvub Vivian terve rea eriskummaliste ja karismaatiliste tegelastega. Ent kui Vivian teeb ühe skandaalse vea, pöörab see terve tema maailma pahupidi, nii et tal kulub aastaid, et asjadest lõplikult sotti saada. Kuid viimaks toob see eksisamm talle ka uue arusaamise sellest, mis elu ta päriselt elada tahab ja millist vabadust ta tegelikult ihkab. Menuraamatu „Söö, palveta, armasta” autori hõrk romaan täis glamuuri, armastust ja seiklusi jutustab noorest naisest, kes avastab, et selleks et olla hea inimene, ei pea sugugi olema tubli tüdruk.

Ühel õhtul järve ääres

Bethany Chase 

Ühel kuumal suveõhtul järvemajas juhtunud tragöödia muudab igaveseks kahe parima sõbra – ja mehe, keda nad mõlemad armastavad – elu. Kuid tõde ei ole nii lihtne, kui selles keerulises romaanis armastusest, sõprusest, reetmisest ja andestusest esmapilgul paistab.

Leah on oodanud seda hetke kaua aega: tema kallim Ollie viib ta oma vanematekoju Seneca järve ääres, et terve nädal nautida suviselt laiska õndsust, paadisõitu ja grillimist. Paar on olnud koos neli aastat ja Leah on veendunud, et Ollie teeb lõpuks ometi ettepaneku. Leah ei suuda vastu panna kiusatusele jagada rõõmsat uudist parima sõbra June’iga, kes tuleb nendega koos puhkama, ja kelle kohalolek muudab kõik palju tõelisemaks.

Seitse aastat hiljem on hetk, mida June on peljanud, viimaks käes: tema kihlatu Ollie viib ta oma vanemate järvemajja. Aga see ei ole tavaline külaskäik tavalisse kohta – see on maja, mida kummitavad June’i sügavale maetud mälestused oma kadunud sõbrast Leah’st – ja sidemest, mis paistab olevat alles Leah’ ja mehe vahel, keda June armastab sama sügavalt, kui leinab oma sõpra.

Vaheldudes kahe naise südika hääle vahel, on „Ühel õhtul järve ääres” emotsionaalne romaan, mis uurib sõpruse, truuduse ja reetmise keerukat sasipundart – kõik suunatud ühele küsimusele: kas armastus suudab ületada ühel kuumal suveõhtul juhtunut?

Ja siis oli ta läinud

Lisa Jewell

Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla. Ja siis oli ta läinud. Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks. Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?

101 Eesti kindlust ja kaitserajatist

Jaan Tamm

Lühiülevaade Eesti pinnal viie tuhande aasta jooksul kasutatud kaitserajatistest. Kuna viimaseid on ehitatud enamasti ikka oma pere, kodu ja vara kaitseks, siis ongi pea kaks viiendiku raamatu mahust seotud meie rahva iseolemise ehk muinasajal rajatud linnustega, mida minimaalselt täiendab ülevaade kindlusehitistest Eesti Vabariigi kirdepiiril ning Alutagusel, aga samuti kaitseväe kasarmust Rakveres ning Mereväe Ekipaažist Tallinnas. Valitud mälestiste hulgas on terve hulk selliseid, eriti muinas- ja keskaega käsitlevas osas, mida on uuritud minimaalselt või pole seda üldse tehtud, mistõttu iga järgnev arheoloogiline kaevamine või müüripindade avamine võib raamatus esitatut oluliselt täiendada või lausa muuta. Aga ajalugu ongi selline, et iga uurimisega lähenetakse tõele, ometi iialgi seda kätte saamata.

Lavastaja

Siiri Laidla

Keskikka jõudnud Eret on tammumas ummikteel. Juhuslik kohtumine kunagi tuntud, nüüd vananeva üksildase lavastajaga lisab naise ellu värsket hingust ning avab uusi väljavaateid. Ent kas me tegelikult ikka soovime seda, millest unistame? Kas oleme kindlad, et lavastame stseene oma elust ise? Või leidub kuskil Suur Lavastaja, kes ainsana otsustab, kas osaleme draamas või tragikomöödias? Kes ainsana teab, millal on õige aeg tõmmata ette eesriie?

„Vallatute kurvide“ aegumatu sära

Haldi Normet-Saarna

See, mida ma seal kõigepealt nägin, sööbis mällu alatiseks: laua peal oli kaks virna fotosid – üks kõrgem, teine madalam. Oli kaks meest, kes neid professionaalse kiirusega lappasid – režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Nii see siis käiski – see sobib, see ei sobi, see ei sobi, see? Kellegi saatus otsustati poole sekundiga ja võimalik, et igaveseks.”

Nõnda meenutab raamatus filmi peaosaline Terje Luik, kes „Vallatutes kurvides” Vaike ja Mareti kaksikrollis laineid lõi.

Laineid lõi ka film tervikuna, selle esilinastusest on möödunud juba üle 60 aasta.

Raamatu autor Haldi Normet-Saarna tutvustab teost nii: „Vaevarikas teekond stsenaariumist teostumiseni, äpardused võtteplatsil, energiline ja rõõmus võttetrupp, ilusad noored näitlejad ning lõpuks tohutu edu nii meil kui mujal. Sellest kõigest siin raamatus ka räägime – ent see oleks jäänud rääkimata ilma põhjaliku koduse arhiivita.

Üks stsenaristidest, minu ema Dagmar Normet säilitas terve elu kõiki filmitegemisega seotud materjale. Need muutusid aja jooksul üha kõnekamaks. Seda enam, et paljud tegijad on nüüdseks meie seast lahkunud.

Kultusfilmi lugu aitavad taaselustada arvukad fotod ja dokumendinäidised ning loomulikult kohtumised võluvate Terje Luige, Eve Kivi ja Halja Klaariga. Ja veel nii mõnegi olulise inimesega.

Loodetavasti pakub rännak „Vallatute kurvide” ajalukku huvitavaid avastusi ja äratab ka mälestusi.

Kui raamatukogu on suletud

... on raamatukoguhoidja tööl. Telefon 7759154, 53449776

Lastele märtsis

Kevad Bullerbys

Astrid Lindgren

Bullerby on väike küla, kus on ainult kolm talu: Lõuna-, Vahe- ja Põhjatalu. Seal elavad Liisa, Lasse, Bosse, Britta, Anna ja Olle. Ah jaa, ja Kerstin, tema on Olle väike õde. Neil kõigil on tore koos mängida ja põnevaid seiklusi välja mõelda.

Kätte on jõudnud kevad ja lapsed on kõik väga ülemeelikud. Nad ronivad katusele ja ratsutavad pulli seljas, kukuvad ojja ja ehitavad mängutoa. Väike Kerstin aga kitkub üles peaaegu kõik oma ema nartsissid. Õhtu saabudes teevad lapsed väikese kevadlõkke ja löövad selle ümber tantsu ja teevad nii palju lärmi, et see kostab üle terve Bullerby. Küll kevad on alles vahva aeg!

Astrid Lindgren loob oma raamatus sooja ja turvalise lastemaailma, mis võlub lugejat oma lihtsuse, muretuse ja humoorikusega. Vahvad Ilon Wiklandi pildid ilmestavad ja täiendavad Bullerby-maailma oma lustlikkuse ja lastepärasusega.

Perekond Pikknäpp ja kuldteemant

Anders Sparring, Per Gustavsson

Aksel oskab enam-vähem kõike - kuid valetada ei oska ta üldse. Perekond Pikknäpu kodus saad kiita ainult siis, kui valetad või näppad teiste asju. Nüüd suunduvad ema Piia ja isa Suller pealinna teemandinäitusele. Aga kes väikesele õele Kriminaalile unejuttu loeb? Naabrimees Paul Einmann on küll lahke, aga kui ta küsib, kus laste vanemad on, läheb kõik nässu. Sest Aksel ütleb juhtumisi tõe välja.

Perekond Pikknäpp ja sünnipäevamürgel

Anders Sparring, Per Gustavsson

Perekond Pikknäpp jumaldab kõike, mis ei kuulu neile. Nad nagu lihtsalt ei suudaks end sellistest asjadest eemale hoida. Vähemalt mitte isa Suller, ema Piia ja väike Aali. Kuid nad muretsevad natuke Aali suure venna Aksli pärast. Mis temast ükskord saab? Poisile meeldib teha ainult selliseid asju, mida tohib teha, ja ta ei võta kunagi midagi poest ilma maksmata kaasa. Varsti on Aksli sünnipäev ja ainus kink, mida ta soovib on hiigelsuur pulgakomm kommipoe vaateaknal. Küll see näeb isuäratav välja! Perekonna nupukus pannakse nüüd tõsiselt proovile. Aega napib ja neid pidevalt kahtlustav naaber Paul Einmann luurab aias.

Kõige noorematele toredad papist raamatud:

Linnud

Natalie Marshall

Otsi erinevaid sulelisi! Tõmba klapp välja ja sellest veel üks klapp! Üllatus, üllatus! Ning sa näedki, kus linnud peidus on!

Elu pimeduse varjus

Natalie Marshall

Otsi erinevaid loomi ja linde, karvaseid ja sulelisi! Tõmba klapp välja ja sellest veel üks klapp! Üllatus, üllatus! Ning sa näedki, kus elukad peidus on!

Uued raamatud märtsis 2.

Tütarlaps ja öö

Guillaume Musso

Lumevangi langenud eliitkooli kampus Ränk saladus, mis kolm sõpra ühte seob Tütarlaps, kelle öö on endaga kaasa viinud Prantsuse Riviera – talv 1992 Ühel kibekülmal ööl, kui kogu kampus on ootamatust lumetormist halvatud, põgeneb 19-aastane Vinca Rockwell, üks kõige säravamatest ja andekamatest õpilastest, koos oma filosoofiaõpetajast armukesega. Tütarlapse jaoks on armastus kõik või mitte midagi. Teda ei nähta enam kunagi. Prantsuse Riviera – kevad 2017 Vinca parimad sõbrad Fanny, Thomas ja Maxime olid kooliajal lahutamatud, kuid pole lõpetamisest saati enam kohtunud. Nende teed ristuvad taas koolikokkutulekul. Kakskümmend viis aastat tagasi panid nad toime kohutava mõrva ja müürisid laiba gümnaasiumi võimlasse. Võimlasse, mida hakatakse peatselt ehitustööde eel lammutama. Nüüd on selge, et tõde tuleb päeva­valgele – kriipiv, koletu ja kuratlik.

Mälestuste meri

Fiona Valpy

Kui Kendra külastab esimest korda oma haiget vanaema, on vanaemal üksainus soov: et Kendra kirjutaks üles tema loo, enne kui ta kõik unustab…

1937. aastal muutub seitsmeteistkümneaastase Ella elu alatiseks, kui ta sõidab suveks ilusale Île de Ré saarele ja tutvub karismaatilise loova Christophe’iga. Nad veedavad suve koos, matkavad saare liivastel randadel ja ujuvad kristallselges vees, ning Ella tunneb end esimest korda elus täiesti vabana.

Aga sõja puhkemine seab kõik uude valgusesse. Ella peab pöörduma tagasi Šotimaale, kus ta läheb vabatahtlikuna sõjaväe abiteenistusse koos kena ja vapra Angusega. Uues maailmas tunneb Ella, et ta eemaldub järjest rohkem sellest olemusest, mis tal oli Île de Rél. Kas ta leiab kunagi tee sinna tagasi? Ja kas ta soovibki seda?

„Mälestuste meri”, mis viib lugeja tuuliselt Île de Rélt karmile Šoti mägismaale, on köitev teekond mälestuste jõust, armastusest ja uutest algustest.

Ingli märk

Nancy Huston

Romaani sündmustik rullub meie ees lahti 1957. aasta maikuus Pariisis, mil Teise maailmasõja haavad on alles paranemas ja Alžeeria sõda eskaleerumas. Saffie, salapärane ja habras saksa tütarlaps, saabub flöödimängija Raphaëli majja. Raphaël palkab noore naise endale koduabiliseks, kuid on temast niivõrd võlutud, et teeb talle õige pea abieluettepaneku. Kui Raphaël palub Saffie’l viia oma flööt parandusse ungarlasest pillimeistri Andrási juurde, võtab nende kõigi elu ootamatu pöörde. “Ingli märk” on lummav romaan armastusest ja reetmisest, minevikupainetest ja nendega toimetulemisest, sellest, kuidas suur ja väike lugu, ajalugu ja inimsaatused tihedalt ja paratamatult põimuvad. 1999. aastal pälvis romaan Elle’i lugejate auhinna. Nancy Huston on sündinud 1953. aastal Kanadas Calgaris, 1973. aastast elab ta Pariisis. Ta kirjutab peamiselt prantsuse keeles, tõlkides oma teoseid ise ka inglise keelde. Hustonilt on ilmunud 16 romaani ja 18 esseeraamatut, ta on avaldanud ka näidendeid, lasteraamatuid, kogumikke oma kirjavahetustest. Tema looming on pälvinud mitmeid mainekaid kirjandusauhindu. Eesti keeles on temalt ilmunud romaan "Murrangujooned" ja esseeraamat "Loomispäevik".

Retseptiraamat

Jacky Durand

Henri on tagasihoidliku restorani omanik ja võrratu kokk, kes suudab valmistada imelisi roogasid peaaegu mitte millestki. Kokaks ihkab õppida ka tema poeg Julien, kuid Henri peab seda tänamatut ametit pojale sobimatuks; Julienil tuleb omandada korralik haridus ja hakata inseneriks või õpetajaks.

Kui Henri raskesti haigestub, saab Julieni kinnismõtteks isa pärandi säilitamine ja tema salapärase retseptiraamatu leidmine. See viib ta tagasi lapsepõlve- ja noorusaegadesse – teekonnale, millel paljastub traagiline perekonnasaladus ning selgub, miks Julieni ema oma pere juurest lahkus.

Jacky Durand (snd 1962) on prantsuse toiduajakirjanik, kelle epikuurlikud gastronoomiaveerud on võitnud tuhandete gurmaanide südame. „Retseptiraamat“ on tema teine romaan, kurbilus lugu suureks kasvamisest, isa ja poja keerulistest suhetest ning nende ühisest armastusest toidu ja kokakunsti vastu.

Agatha Raisin ja lusikatäis mürki

M.C. Beaton

Siiani on kõiki Agatha tegemisi toitnud kustumatu kirg eksabikaasa Jamesi vastu. Aga nüüd pole Jamesist tükk aega ei kippu ega kõppu kuulda. Agatha tunneb tunnetest puudust. Võib-olla on see põhjuseks, miks võtab Agatha enda peale võimatuna näiva ülesande: reklaamida ühe väikese külakese, kus keegi pole kunagi käinud ega kavatsegi minna, tuluüritust. Aga võib-olla on põhjus hoopis kohaliku noore leskmehe George’i rohurohelistes silmades ...

Reklaami mõttes on üritus edukas – Comfrey Magna jõuab üleriigilistesse uudistesse. Paraku mitte hõrkude mooside tõttu. Ja Agatha peab välja selgitama, miks viskus proua Andrews alla kiriku katuselt ja miks proua Jessop jõkke hüppas.

Läbi tule ja vee

Christian Unge

Tekla põnevussarja 1. raamat

Stockholmi kõrghoones lahvatanud tulekahju põhjustab kriisiolukorra. Mitmed seigad viitavad paljude ohvritega terrorirünnakule. Tekla Berg, Stockholmi Nobelsjukhuseti erakorralise meditsiini arst, on ühena esimestest sündmuskohal ja päästab raskeid põletushaavu saanud mehe elu. Aga kes too mees on? Terrorist? Süütu ohver? Või keegi Teklale väga lähedane inimene, keegi, kelle eest Tekla võiks anda oma elu?

Tulekahju tekitab doominoefekti ja puudutab peagi nii haigla juhtkonda ja politseid kui ka kuritegelikke võrgustikke. Eriti seda, mida juhib patriarh Victor Umarov, kes näeb, et tema pereimpeerium on ohus.

Tekla põnevussarja esimese raamatu „Läbi tule ja vee” tegevus toimub fiktiivses haiglas Nobelsjukhuset, kus poliitiliste intriigide ja vägivaldsete allmaailma arveteõienduste saatel diagnoosib elu ja surma karismaatiline doktor Tekla Berg.

Eriolukord

Esku raamatukogu suletud

kuni uute korraldusteni. 

Suletud on ka teised Põltsamaa valla raamatukogud.
Viivised on peatatud.

Teavikuid saab tagastada ööpäevaringselt tagastuskasti.

Saadaolevaid teavikuid saab reserveerida ainult e-maili (maili.ernits@poltsamaark.ee)  teel või RIKSWEBis.

Reserveeritud teavikuid saab kätte T, K, R  kell 11.00-12.00 või vastavalt kokkuleppele.

Uued raamatud märtsis

Pargimõrvad

Helen Prins

"Mees oli parki tulnud kindla eesmärgiga, tal olid kaasas nuga, nöör ja piits. Tüdruku oli tal juba varem välja valinud ja oma valikut ta ei muutnud. Sellise reegli oli mees endale seadnud, õigemini oli ta nii kokku leppinud oma partneriga. Ta ründas täie jõuga ja ootamatult.

Kaks aastat hiljem on ohvreid juba kolm. Tüdrukud olid Tallinna erinevates parkides tapetud igal aastal täpselt samal kuupäeval.

Kui senine uurija lahkub, asub pargimõrvadega tegelema Ottovar Lee. Ta on kogenud politseinik ja loodab, et värske pilk ja nutikus aitavad tal lõpuks mõrvari tabada. Õige pea taipab Lee aga, et mõrvar on tema isiklikult sihikule võtnud ja ei lõpeta enne, kui on Lee täielikult hävitanud.

„Pargimõrvade“ autor Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010–2018 töötas ta Politsei- ja Piirivalveametis."

Lahendamata juhtum. Kadunud tüdrukud

Tina Frennstedt

Pärast seda, kui võimas orkaan Rut on üle Skåne liikunud, leitakse hommikul Höllvikenist ühe rannaonni eest mõrvatud naine. Peagi toimub järgmine rünnak ja tegutsemisviis viitab ühele taanlasest vägistajale ja mõrvarile – Valby-mehele –, kes tegutses mõned aastad varem Kopenhaagenis.

Malmö elanike seas levib paanika ja kriminaalinspektor Tess Hjalmarsson, Skåne lahendamata juhtumite rühma juht, on sunnitud koos oma otsekohese partneri Marie Erlinguga hakkama mõrvarit otsima. Esialgu jääb politsei töö tulemusteta, ent kui kurjategija jätab endast jälje, leitakse seos ühe vana juhtumiga, mida Tess on juba ammu lahendada tahtnud: 19-aastase Annika Johanssoni kadumine Simrishamnis ühel suveööl kuusteist aastat tagasi. Kas Annika oli kurjategija esimene ohver või peitub tõde neiu kadumise kohta kusagil mujal?

„Kadunud tüdrukud“ on „Lahendamata juhtumi“, Malmös ja Österlenis toimunud tegelikest juhtumitest inspiratsiooni saanud kriminaalsarja esimene osa.

Pilvede varjud

Marje Ernits 

 Inimese täiskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, õdedest-vendadest rääkimata. Seda arengut kujundavad õpetajad, treenerid, kaaslased ja muidugi sõbrad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja kõige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues võtmes: see on esimene armumine. Anabelil on kõik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas väikevend, sõpradest rääkimata. Miks siis ikkagi läheb nii, nagu ei peaks? Ühel ööl ärkab neiu võõra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. Kõik näib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema mälus on üks tühik …

Tuulest viidud

Margaret Mitchell

On Ameerika kodusõjale eelnev rahulik ja rõõmus aeg. Kõik jututeemad keerlevad peo ümber, mis toimub Twelve Oaksis.

Scarlett on ilus, moekas, rikas ja ärahellitatud noor naine, harjunud saama oma tahtmist. Päev enne pidu kuuleb ta kuulujuttu, et tema armastatu Ashley kavatseb abielluda Scarletti nõo Melaniega. See jutt leiab ka kinnitust.

Peol on kõigi meeste pilgud, isegi abielus olevatel, suunatud Scarletti poole. Kuid tema süda on murtud ning ta ei tee ühestki neist välja. Lootuses Ashleyt armukadedaks muuta abiellub ka Scarlett, kuid kohe pärast sõja algust sureb tema abikaasa kopsupõletikku.

Alanud kodusõda põhja- ja lõunaosariikide vahel, mida ei peetud alguses kuigi tõsiseks, kujunes aga ootamatult suuri kaotusi kandnud veresaunaks.

Menukirjanik Margaret Mitchelli kirjandusklassika räägib unustamatu loo kiindumusest ja kaotusest, rahvuse lõhenemisest ja inimeste muutumisest. Lõunaosariikide lüüasaamise taustal jutustab autor ennekõike aga ilusa, isepäise ja ärahellitatud Scarlett O’Hara ja rabava õnneküti Rhett Butleri armastuse loo.

Alates esmailmumisest inglise keeles aastal 1936 on „Tuulest viidud“ püsinud lugejate südames ja tõlgitud paljudesse keeltesse.

1939. aastal raamatu põhjal vändatud samanimeline linateos oli esine värvifilm, mis võitis parima filmi Oscari.

Väike teepood peatänaval

Jodi Thomas

"Vihmase päeva rituaalist, kolme väikese tüdruku teepeost, saab nende elu ja sõpruse raamistik.

Punapäine lokkis juustega Zoe on avatud ja lahke vaba hing, kes unistab saada New Yorgis kuulsaks näitlejaks. Arglik Emily on hädas vaimsete probleemidega, kuid tal on kirjaniku süda ja hing. Ning pikakasvulisel, sportlikul ja tugeval Shannonil on sügav lojaalsustunne, mis tuleb talle sõjaväeakadeemiasse õppima asudes kasuks.

Naiseks kasvades, karjääri tehes, oma unistuste poole püüeldes ja armastust leides saavad Zoe, Emily ja Shannon teada, et elu ei lähe alati nii, nagu nad sooviksid, kuid kõigis raskustes on nad koos oma korrapäraste teepidudega üksteisel olemas. Ja kui juhtub mõeldamatu, peavad tüdrukud kokku tulema, et seista silmitsi suurima katsumusega."

Minu Vormsi

Väinamere Twin Peaks

Barbi Pilvre

Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus.

Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis.

Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit.