Uued raamatud märtsis

Pargimõrvad

Helen Prins

"Mees oli parki tulnud kindla eesmärgiga, tal olid kaasas nuga, nöör ja piits. Tüdruku oli tal juba varem välja valinud ja oma valikut ta ei muutnud. Sellise reegli oli mees endale seadnud, õigemini oli ta nii kokku leppinud oma partneriga. Ta ründas täie jõuga ja ootamatult.

Kaks aastat hiljem on ohvreid juba kolm. Tüdrukud olid Tallinna erinevates parkides tapetud igal aastal täpselt samal kuupäeval.

Kui senine uurija lahkub, asub pargimõrvadega tegelema Ottovar Lee. Ta on kogenud politseinik ja loodab, et värske pilk ja nutikus aitavad tal lõpuks mõrvari tabada. Õige pea taipab Lee aga, et mõrvar on tema isiklikult sihikule võtnud ja ei lõpeta enne, kui on Lee täielikult hävitanud.

„Pargimõrvade“ autor Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010–2018 töötas ta Politsei- ja Piirivalveametis."

Lahendamata juhtum. Kadunud tüdrukud

Tina Frennstedt

Pärast seda, kui võimas orkaan Rut on üle Skåne liikunud, leitakse hommikul Höllvikenist ühe rannaonni eest mõrvatud naine. Peagi toimub järgmine rünnak ja tegutsemisviis viitab ühele taanlasest vägistajale ja mõrvarile – Valby-mehele –, kes tegutses mõned aastad varem Kopenhaagenis.

Malmö elanike seas levib paanika ja kriminaalinspektor Tess Hjalmarsson, Skåne lahendamata juhtumite rühma juht, on sunnitud koos oma otsekohese partneri Marie Erlinguga hakkama mõrvarit otsima. Esialgu jääb politsei töö tulemusteta, ent kui kurjategija jätab endast jälje, leitakse seos ühe vana juhtumiga, mida Tess on juba ammu lahendada tahtnud: 19-aastase Annika Johanssoni kadumine Simrishamnis ühel suveööl kuusteist aastat tagasi. Kas Annika oli kurjategija esimene ohver või peitub tõde neiu kadumise kohta kusagil mujal?

„Kadunud tüdrukud“ on „Lahendamata juhtumi“, Malmös ja Österlenis toimunud tegelikest juhtumitest inspiratsiooni saanud kriminaalsarja esimene osa.

Pilvede varjud

Marje Ernits 

 Inimese täiskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, õdedest-vendadest rääkimata. Seda arengut kujundavad õpetajad, treenerid, kaaslased ja muidugi sõbrad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja kõige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues võtmes: see on esimene armumine. Anabelil on kõik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas väikevend, sõpradest rääkimata. Miks siis ikkagi läheb nii, nagu ei peaks? Ühel ööl ärkab neiu võõra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. Kõik näib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema mälus on üks tühik …

Tuulest viidud

Margaret Mitchell

On Ameerika kodusõjale eelnev rahulik ja rõõmus aeg. Kõik jututeemad keerlevad peo ümber, mis toimub Twelve Oaksis.

Scarlett on ilus, moekas, rikas ja ärahellitatud noor naine, harjunud saama oma tahtmist. Päev enne pidu kuuleb ta kuulujuttu, et tema armastatu Ashley kavatseb abielluda Scarletti nõo Melaniega. See jutt leiab ka kinnitust.

Peol on kõigi meeste pilgud, isegi abielus olevatel, suunatud Scarletti poole. Kuid tema süda on murtud ning ta ei tee ühestki neist välja. Lootuses Ashleyt armukadedaks muuta abiellub ka Scarlett, kuid kohe pärast sõja algust sureb tema abikaasa kopsupõletikku.

Alanud kodusõda põhja- ja lõunaosariikide vahel, mida ei peetud alguses kuigi tõsiseks, kujunes aga ootamatult suuri kaotusi kandnud veresaunaks.

Menukirjanik Margaret Mitchelli kirjandusklassika räägib unustamatu loo kiindumusest ja kaotusest, rahvuse lõhenemisest ja inimeste muutumisest. Lõunaosariikide lüüasaamise taustal jutustab autor ennekõike aga ilusa, isepäise ja ärahellitatud Scarlett O’Hara ja rabava õnneküti Rhett Butleri armastuse loo.

Alates esmailmumisest inglise keeles aastal 1936 on „Tuulest viidud“ püsinud lugejate südames ja tõlgitud paljudesse keeltesse.

1939. aastal raamatu põhjal vändatud samanimeline linateos oli esine värvifilm, mis võitis parima filmi Oscari.

Väike teepood peatänaval

Jodi Thomas

"Vihmase päeva rituaalist, kolme väikese tüdruku teepeost, saab nende elu ja sõpruse raamistik.

Punapäine lokkis juustega Zoe on avatud ja lahke vaba hing, kes unistab saada New Yorgis kuulsaks näitlejaks. Arglik Emily on hädas vaimsete probleemidega, kuid tal on kirjaniku süda ja hing. Ning pikakasvulisel, sportlikul ja tugeval Shannonil on sügav lojaalsustunne, mis tuleb talle sõjaväeakadeemiasse õppima asudes kasuks.

Naiseks kasvades, karjääri tehes, oma unistuste poole püüeldes ja armastust leides saavad Zoe, Emily ja Shannon teada, et elu ei lähe alati nii, nagu nad sooviksid, kuid kõigis raskustes on nad koos oma korrapäraste teepidudega üksteisel olemas. Ja kui juhtub mõeldamatu, peavad tüdrukud kokku tulema, et seista silmitsi suurima katsumusega."

Minu Vormsi

Väinamere Twin Peaks

Barbi Pilvre

Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus.

Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis.

Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit.