Uued raamatud veebruaris. Lastele.

Ikka suuremad ja suuremad sõidukid

Moira Butterfield

Juhan on väike ja ka tema jalgratas on väike. Aga mõnikord on väike väga tore ja kasulik olla. Keera lehti ja loe või kuula lõbusat lugu. Masinad ja leheküljed muutuvad järjest suuremaks, aga milline on selle loo lõpp? Pappraamat on mõeldud kõige väiksematele lugejatele.

Hunti ei kutsutud mängima

Kuidas toetada oma last, kui sõbrad ei võta teda mängu?

Avril Mcdonald  (Autor)

Hundu muutub väga kurvaks, kui tema parim sõber Katrin ta hülgab ja Klarissaga mängima läheb. Ämblik aga näitab Hundule, et ka üksinda võib täitsa lõbus olla, ning hunt mõistab, et uusi sõpru on tegelikult veel teisigi ja toredaid – tuleb nad vaid üles leida! Elus tuleb ette selliseid olukordi ja tundeid, mida me ei saa muuta, ent on ka selliseid, mida vahel on siiski muuta võimalik.Kui oskad neid olukordi ära tunda ja eristada (ning sul on käepärast mõni moodus, kuidas enda tuju tõsta), siis kulub see igati marjaks ära!

Kuidas toetada oma last, kui sõbrad ei võta teda mängu või tal on pimedusega seotud hirmud?

See raamat jutustab südamliku loo hundipojast, kes pistab rinda samasuguste eluliste teemadega.

Raamatut on soovitatud lastepsühholoogide poolt.

Hunt ja varjukoll

Kuidas toetada oma last, kui tal on pimedusega seotud hirmud?

Avril Mcdonald

Hundu ootab õhinal endale sõpru külla, et nende seltsis terve öö veeta. Lusti on laialt, kuni tuli äkki kustub ja Hundu salajane pimedusehirm ilmsiks tuleb. Sõbrad naeravad ta hirmu üle, aga kuulevad siis Hundu seletust Varjukollist, kes end neilegi ilmutab! Ämblik aga näitab Hundule erilist võlutrikki, millega kõik hirmutav eemale peletada. Võlutrikk on niivõrd tõhus, et kõik Hundu sõbrad tahavad samuti seda trikki hirmsate asjade peal katsetada.

Elus võib vahel ette tulla üpris hirmutavaid asju, aga olemas on nii mõnigi hea nipp, millega nende asjade mõju vähendada. Selliste nippidega võib isegi omajagu nalja saada!

Kuidas toetada oma last, kui sõbrad ei võta teda mängu või tal on pimedusega seotud hirmud?

See raamat jutustab südamliku loo hundipojast, kes pistab rinda samasuguste eluliste teemadega.

Raamatut on soovitatud lastepsühholoogide poolt.

Loomavalmid lastele

Tekstide autor: Karla S. Sommer 

"Juba ammustest aegadest on loomamuinasjutud olnud laste jaoks lustakad ja meelt lahutavad. „Loomavalmid lastele“ sisaldab vahvaid ja südamlikke lugusid uudishimulikest hiirtest, kavalatest rebastest, uhketest lõvidest, näljastest kassidest ja paljudest teistest loomadest. Iga looga kaasneb eluline õpetus.

Valme saadavad tuntud illustraatori Anne Suessi imekaunid joonistused.

Tore kogumik uutest ja vanadest loomavalmidest, mida on lõbus lugeda tervel perel. 

Uued raamatud veebruaris 2.

Oli sul asja ka?

Ühe kirgliku vanavarakoguja meenutusi poole sajandi pikkuselt kogumistöölt

Heinz Valk

Selles raamatus on küll eelkõige juttu talurahvaliku vanavara kogumisest, kuid mitte ainult. Kuna valdava osa kogutud esemetest on autor saanud otse vanade talude aitadest, lakapealsetest, rehetubadest, räästaalustest ja isegi puuriitadest ning maapõuest, siis on loomulik, et kogumistegevus haakus ka tavaeluga – nii lustlike kui ka dramaatiliste juhtumitega, värvikate isiksuste ja inimsuhetega, vanade talude ja külade saatusega. Ning veel palju muuga, mis sellise elamusliku harrastusega kaasnesid: üllatused, pettumused, põnevus, rõõm ja rahulolu.

Joonista kodu

Jamie Brenner 

Ootamatu pärandus, murtud lubadus ja nelja inimese alatiseks muutunud elu

Idüllilises Sag Harboris on alanud suvi ja Emma Mapsonile tähendab see külaliste tervitamist American Hoteli vastuvõtulauas. Aga kui linna üks kuulsamaid elanikke, kunstnik Henry Wyatt äkki sureb, saab Emma teada, et mees on kummalisel kombel jätnud oma mereäärse kodu – ta enda kujundatud meistriteose tulvil kunsti – Emma teismelisele tütrele Pennyle.

Manhattanil muutub legendaarse kunstipatrooni Bea Winsteadi lein oma eluaegse sõbra ja endise äripartneri kaotuse pärast solvumiseks, kui ta kuuleb uudiseid mehe šokeerivast pärandusest. Kuidas need tundmatud kohalikud inimesed Henry maja endale said? Bea sõidab koos oma assistendi Kyle’iga Sag Harborisse, olles otsustanud maja tagasi nõuda ja säilitada Henry pärandit.

Emma püüab tütre pärandust kaitsta, aga Bea avastab, et kunstnik on jätnud igale poole kogu linnas oma joonistusi. Tõrksa Penny abiga paneb Bea tükid kokku ja sellest kujuneb illustratsioon tema ja Henry jagatud minevikule. Ootamatu pööre muudab nende kõigi elu.

Emma ja Bea, kelle on kokku viinud lahing maja pärast, on sunnitud silmitsi seisma minevikuga. Tulevik aga paneb proovile kõik, mida nad usuvad armastuse, saatuse ja perekonna kohta.

Majake mere ääres

Debbie Macomber 

Tragöödiast vapustatud Annie Marlow suundub armsasse paika: Vaikse ookeani looderannikule Oceanside’i. Ta loodab taastada oma eluvaimu sealsete inimeste abiga: kohalik maaler Keaton, kes kohendab Annie üürimajakest mere ääres; Mellie, veidravõitu majaomanik, kellega Annie loodab sõbraks saada, või Britt, kohutavat saladust peitev teismeline. Kuid kõige rohkem paelub Anniet Keaton, kelle osavõtlik suhtumine pakub talle ta leinas tröösti.

Kui ootamatu võimalus ähvardab olematuks muuta saavutatud rahuliku elulaadi, on Annie oma kodus justkui turvalises sadamas, olgugi sunnitud valima uue väljakutse ning õnneliku elu ja armastatud mehe vahel. Selles südantsoojendavas romaanis leiab Annie, et kõige kindlam viis omaenda kurbusest üle saada on aidata teistel teha sedasama.

Väike prantsuse restoran

Nina George 

Mulle aitab! See on Marianne, kuuekümneaastase sakslanna südame põhjast tulev otsus, kui ta Pariisis Pont Neufi sillalt Seine’i hüppab. Saatus tahab aga midagi muud – ta päästetakse. Ehkki Marianne ei räägi sõnagi prantsuse keelt, põgeneb ta oma kalgi südamega abikaasa eest väikesesse Bretagne’i kalurikülla. Seal plaanib ta tegelikult oma elule meres otsa teha, kuid iga päev näib midagi vahele tulevat …See lugu on tulvil lootust, tarkust ja bretooni võluväge. See on lugu sellest, et omaenese eluks ei ole kunagi liiga hilja. Saksa kirjanik, ajakirjanik ja aktivist Nina George (snd 1973) on pärit Bielefeldist. Tema sulest on ilmunud 28 raamatut ja neid on tõlgitud 37 keelde. Eesti keeles on varem ilmunud tema menuromaan „Lavendlituba” (2018).

Kolme katku vahel

Jaan Kross

"Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks välja antud eriväljaande esikaant kaunistab Natalie Mei (1900–1975) kujundatud kostüümikavand Balthasar Russowile filmis „Kolme katku vahel“ (Eesti Telefilm, 1970).

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas.

Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos pole võimalik üle hinnata: lõppes keskaegne elukorraldus – ajalukku varises Vana-Liivimaa, st orduriik ja piiskopkonnad, mis olid maad valitsenud enam kui kolmsada aastat. Eesti alal, alul küll vaid Põhja-Eestis, võis alata Rootsi aeg.

Krossi romaani „Kolme katku vahel“ on kirjanduskriitikud hinnanud kui eesti ajaloolise romaani viimist uude arengujärku, kus varasemast oluliselt enam on kasutatud dokumentaalmaterjale ning ajalooliste tegelaste psühholoogiat on nüansseeritud enneolematult julgelt ja ulatuslikult.

Eesti kirjandusklassik Jaan Kross (1920-2007) sündis Tallinnas, õppis Westholmi gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Kross oli poliitilistel põhjustel vangis nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Ta on pälvinud rohkesti aunimetusi ja tunnustust, sealhulgas Riigivapi I klassi teenetemärgi ning palju lugejate ja rahva armastust.

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks välja antud eriväljaande esikaant kaunistab Natalie Mei (1900–1975) kujundatud kostüümikavand Balthasar Russowile filmis „Kolme katku vahel“ (Eesti Telefilm, 1970).

    Kasutatud Apollo raamatud tutvustusi.

Uued raamatud veebruaris

Naine. Otse ja ausalt

Marju Karin

See siin on minu lugu. Lugu päris naiselt, päris naistele. Naistele, kes elavad oma elu just nii, nagu nemad seda just kõige paremini oskavad – kirega, tulihingeliselt ja täiel rinnal. Vahel elus pettudes, vahel sellest rõõmu tundes. Just sellistele naistele, kes ükskõik kui raske ka poleks, hambad ristis, uuesti tõustes, ikka ja jälle ujuvad välja ka kõige hullematest hetkedest oma elus. Sest kurat, seda me oskame, kuna oleme ikkagi Naised!!!

Teie,

Marju Karin

"Selle raamatu võlu peitub selle lihtsuses. See sitke naine armastab tõepoolest komöödiat, roppu nalja ja polkat ning oskab elegantse sõrmenipsuga naelutada häbiposti tüütud sitanuusutajaid. Nii vett kui vilet kogenud naisena oli minulgi nii mõnda kõrva taha panna. Norutamine on nõrkadele. Tugev lakub haavad ja on valmis uuteks väljakutseteks. Sõitku kuu peale inimesed, kellele me ei meeldi! Lisaks veel posu tarkuseteri, mis mööda külgi maha ei jookse – ei naistel, ammugi meestel. Mis kõige olulisem, raamat tuletab meelde lihtsa tõe ja see kipub meil kõigil igapäevaelu virr-varris tahtmatult ununema. Palun, olgem üksteise vastu head! See ei maksa midagi, kuid on hindamatu."

Anu Saagim

"Marju astub ruumi, kus on sada või enam inimest ning hoobilt on ruum teda täis, sest pole võimalik teda mitte märgata. Parasjagu bravuurikas, parasjagu edev, parasjagu haavatav. Aga mis peamine - aus ja enesekindel. Täpselt samasugune on ka see raamat, mida käes hoiate. Raamat, mis tegelikult ehk kõige enam rõhub sellele, et armastage ennast, sest siis olete te õnnelikud. Väärtustage ennast, sest siis väärtustavad teid ka teised. Ning tehke enesega tööd, sest lõppkokkuvõttes saab loota vaid iseendale. See raamat ärgitab sind mõtlema – kuidas olla õnnelik? Kust ammutada jõudu kui on nii pagana raske? Marju kirjutab sellest kõigest ausalt ja läbi oma kogemuste."

Kärt Anvelt

"See raamat peaks olema üleriigiline kohustuslik kirjandus. Kohustuslik nii naistele kui meestele. Nii noortele kui vanadele. Nii šovinistidele kui ka feministidele. Et kui kuradi võimas on ikkagi üks Naine. Suur kummardus Marjule nii julgelt elatud elu eest ning veel sügavam kummardus nende inspireerivate sõnade ning mõtete eest, mis on kirjas siin teoses. Sina oledki see Naine. Suure algustähega!!!"

Jesper Parve

Karjala kauge kutse

Tõnu Tuulas, Viktoria Tuulas

Kohe meie koduukse taga asuvast ja meie ühiste läänemeresoome juurte tõttu olulisest maast Karjalast on eestikeelne raamat seni puudunud. Tõnu ja Viktoria Tuulase teos „Karjala kauge kutse” on sündinud mitme aasta jooksul tehtud Karjala-reiside tulemusel. Soome lahe ääres paiknevast väikesest Repino alevist jäävad kaugel põhjas Valges meres asuvad Solovetsi saared üle tuhande kilomeetri kaugusele. Läbitud vahemaadest olulisemad on siinses raamatus aga kohtumised Karjala rikkaliku kultuuri- ja ajaloopärandiga ning kohalike inimestega. Samuti väga eripalgelise ja lummavalt kauni loodusega. Kuna Viktoria töö tõttu Eesti peakonsulina Peterburis elasid autorid seal mitu aastat, algasid reisid alati Neevalinnast. Seetõttu oli kogu korraldus ja kohalejõudmine kindlasti ladusam. Eestist lähtuvaid Karjala-reise planeerides tuleb huvilistel ise veel veidi eeltööd teha. Autorid ei käsitle raamatus ainult tänapäeva Karjala Vabariigi territooriumi, vaid kogu ajalooliselt Karjalana määratletud ala. Siit saab hea ülevaate Karjala ajaloo olulistest tahkudest. Rohked fotod tutvustavad lugejale paikasid, mida tasub külastada. „Karjala kauge kutse” on selle suure ja rikka maa praktiline teejuht.

Talve

Oskar Luts

"Elutee ei pöördu iial endist rada … Kui teekond on jõudnud lõpule, siis pole võimalust seda parandada, muuta ega uuesti alustada … Seda teevad juba uued põlvkonnad …

Oskar Lutsu „Talve“ paneb punkti Paunvere-saagale. „Kevadest“ tuntuks saanud armastatud tegelased on saanud vanaks ja aeg on anda teatepulk üle uuele põlvkonnale.

Raamatu kaunis kaanepilt on pärit 2020. aasta alguses kinodesse jõudvast filmist „Talve“, mis on järg teiste Lutsu teoste põhjal vändatud filmidele „Kevade” (1969), „Suvi” (1976) ja „Sügis” (1990).

Suvi Jaanimardikarannas

Jenny Hale 

"Suurepärane ja unustamatu lugu paneb sind naeratama, nuuksuma ja lööb jalust...

Hallie Flynni lemmikkoht kogu maailmas on tema vanatädi Clara kaunis maja koos seda ümbritseva veranda ja võluvate vaadetega sätendavale türkiissinisele ookeanile. Halliele tundub minek Jaanimardikaranda, mis on täis maagilisi lapsepõlvemälestusi, nagu kojujõudmine. Aga see kõik on muutumas...

Ühe hetkega on Hallie maailm pahupidi pööratud. Ta süda on murtud, kui tema jumaldatud tädi Clara siitilmast lahkub.

Nagu alati on tädi Clara kõigele mõelnud. Tema viimases kirjas on nimekiri, mille Hallie kirjutas kaheteistaastasena – ja tädi Clara viimne soov on, et ta selle ellu viiks. Hallie otsustab kordki elus mitte kahelda. Jättes oma perspektiivitu töö ja etteantud päevakava, võtab ta kuulda tädi Clara sõnu.

Veetes suve Jaanimardikarannas, saab Hallie kokku vanade sõpradega ja tuletab meelde asjad, mis on talle kõige tähtsamad. Lapsepõlvesõber Ben Murray on alati tema kõrval, toetades iga tema sammu sel teel. Kuid seda nimekirja täita pole lihtne. Ja nagu sellest poleks veel küllalt, juhuslik kohtumine jõuka Gavin Wilsoniga, uustulnukaga Jaanimardikarannas, paneb ta oma tulevikus kõhklema ja seisma silmitsi millegagi, mis on maetud sügavale tema südamesse ja mida ta ei taha tunnistada.

Kas Hallie suudab järgida nimekirja ning oma elu muuta? Või hävitab hoolega hoitud saladus tema uue alguse – ja võimaluse armuda?"

Katharina kood

Jørn Lier Horst

Politseiinspektor William Wistingu põnevik

See aeg on jälle käes. Juba kahekümne neljandat korda otsib William Wisting välja Katharina Haugeni kadumisjuhtumi materjalid. Juhtum on siiani lahendamata ja nii on Wisting igal aastal käinud külas Katharina abikaasal Martin Haugenil. Pidev kontakt politseiinspektori ja leinava mehe vahel on aastate jooksul kujunenud sõprussuheteks. Kuid sel aastal seisab Haugeni maja Wistingu saabudes tühja ja pimedana. Oma naise kadumise aastapäeval on Martin Haugen kadunud.

Samal päeval tuleb uurija Adrian Stiller Wistinguga kohtuma. Riikliku kriminaaluurimise teenistuse (Kripos) noor lahendamata juhtumite uurija Stiller on avastanud seose Katharina kadumise ja kadunud inimese juhtumi vahel, millega ta töötab. Kaks uurijat peavad jõupingutused ühendama, kuid koostöö keeruka iseloomuga Stilleriga on kogenud Wistingule väljakutse. Nüüd peavad nad leidma lähtepunkti, milles nad on ühel meelel ja juhtumi lahendamiseks koostööd tegema.

„Katharina kood“ on esimene osa Jørn Lier Horsti juba kriitikute poolt tunnustatud uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”.

Nullpunkt

Jørn Lier Horst, Thomas Enger 

Kui norra kuulus naismaratoonar oma skandaalse elulooraamatu tutvustusele hommikutelevisioonis kohale ei ilmu, ei oska keegi pidada seda muuks kui naise tavapäraseks staaritsemiseks. Riburadapidi hakkavad aga kaduma ka teised avaliku elu tegelased ja tõsielustaarid. Kogenud kriminaaluurija Alexander Blix aimab, et juhtumite vahel on seos, kuid milline? Selle seose avab talle nooruke ajakirjanik Emma Ramm, kellega ta tee uurimise käigus ristub. Blix asub Emmaga koostööle, julgemata naisele tunnistada, et peale kriminaalmenetluse seob neid ka 19 aasta tagune kohutav sündmus, mis muutis nende mõlema elu igaveseks. „Nullpunkt” on norra kahe kõige menukama krimikirjaniku Jørn Lier Horsti (snd 1970) ja Thomas Engeri (snd 1973) esimene koos kirjutatud romaan. See on esimene osa kavandatud uuest krimisarjast.

Täna öösel sa sured

Viveca Sten  

Kui noor tudeng Marcus Nielsen oma ühikatoast surnuna leitakse, viitavad kõik märgid enesetapule. Kuid noormehe ema on kindel, et poeg mõrvati. Ta palub, et politseiinspektor Thomas Andreasson ja tema kolleegid juhtumit põhjalikumalt uuriks. Nacka politseijaoskond on aga üle koormatud. Thomas pääses vaevalt poole aasta eest surmasuust ja pole kindel, kas ta enam taastubki. Sellegipoolest otsustab ta juhtumile mõne lisatunni pühendada. Juurdlus viib politseinikud Sandhamni külje all asuva Korsö saare kunagisse sõjaväebaasi. Thomas ja tema sõbranna Nora Linde, kes toibub alles lahutusest, püüavad välja selgitada, mis juhtus kolmekümne aasta eest saarel, kus õpetati välja merejalaväe eriüksuslasi – rannikujäägreid. Peagi sureb veel üks Korsöga seotud mees. Ja siis veel üks. Kas minevikus juhtus midagi, mis päevavalgust ei kannata? „Täna öösel sa sured“ on armastatud Rootsi krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja neljas romaan, mis räägib kättemaksust, tagakiusamisest ja hingehaavadest, mis jätavad jälje kogu eluks. Viveca Sten on üks edukamaid Rootsi naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 25 keeles ja müüdud maailmas kokku üle 5,5 miljoni eksemplari. Sandhamnil on Viveca enda suvekodu juba tema lapsepõlvest saati, samuti on saar paljude stockholmlaste lemmiksuvituskoht.

Varem eesti keeles ilmunud: „Vaga vesi“, „Suletud ring“, „ Ilmsüüta“.

Surev dändi

Mari Jungstedt  

"Talviselt külmal pühapäevahommikul leitakse tapetult galerist Egon Wallin. Tema surnukeha on riputatud Visby linnamüüri ühe värava vahele nähtavale kohale. Kõigest mõni tund varem on mees oma galeriis avanud eduka näituse, mis tutvustab Gotlandi publikule uue Leedu kunstniku loomingut. Uurimise käigus selgub, et Wallin oli oma vana elu maha jätmas: galeriid, kahekümneaastast abielu, elukohta, Gotlandi. Suure saladuskatte all oli ta lahkumist juba pikemat aega ette valmistanud.

Hulljulge maalivargus – Nils Dardeli „Sureva dändi” kadumine Waldemarsudde kunstimuuseumist – paljastab selge seose Gotlandi galeristi mõrva ning Stockholmi kunstimaailma vahel. Visby politsei komissar Anders Knutas juhib tapmisjuurdlust, samal ajal otsib omal käel tõde telereporter Johan Berg. Elegantsetes kunstisalongides liigub mõrvar – ettearvamatum ja lähemal kui keegi aimatagi oskab.

2006. aastal ilmunud „Surev dändi”on Mari Jungstedti neljas romaan kriminaalkomissar Anders Knutase juhtumitest kõnelevast sarjast. Varem on eesti keeles ilmunud „Silmale nähtamatu”, „Sel vaiksel ööl” ja „Sisering”. Tema Gotlandi saare kaunisse ning dramaatilisse keskkonda paigutatud lugudes leidub peale kriminaalse süžee pea alati ka saareelus peegelduv suhtedraama."

Koolmekohad

Ruth Galloway juhtum

Elly Griffiths

Rahvusvaheline menuk traditsioonilise Briti krimiromaani austajaile. Arheoloog doktor Ruth Galloway on hilistes kolmekümnendates naine, kes elab meeleldi üksi koos oma kahe kassiga Norfolki lähistel kõledas ja eraldatud paigas nimega Saltmarsh – rabamaal, mis oli rauaaja asukate jaoks püha, sest pole päriselt ei maa ega meri. Kuid tema ühetaolised päevad, mida täidab luude ja muististe väljakaevamine, pööratakse pea peale, kui üksildaselt mererannalt leitakse lapse luud. Peainspektor Nelson kutsub Galloway appi, uskudes, et säilmed kuuluvad Lucy Downeyle, kümme aastat varem kadunud tüdrukule, kelle röövija kiusab teda ikka veel kummaliste kirjadega, mis sisaldavad viiteid ohvririitustele, Shakespeare’ile ja piiblile. Siis kaob veel teinegi tüdruk ja Nelson saab uue kirja – samasuguse nagu Lucy juhtumi ajal. Kas tegemist on sama tapja või matkijast mõrvariga, kes on mingil moel seotud Ruthi eraldatud elupaigaga? Mida lähemale kirjasaatja tuleb ja mida enam näitab tuulest räsitud Norfolki maastik oma võimu, seda eksinumana Ruth end sel uuel territooriumil tunneb – ja satub tõsisesse ohtu. „Koolmekohad“ on esimene raamat Elly Griffithsi paljukiidetud ja oodatud Ruth Galloway sarjast! Griffithsi põneva süžeega raamatute populaarsuse taga on autori oskus ühendada tuulest ja vihmast räsitud Norfolki ranniku atmosfäär, piirkonna müüdid ja legendid ning tark, kohati terav ja isepäine, kuid alati inimlik peategelane.

Põhjus elada

Richard Roper 

 Südamlik ja naljakas romaan surmast, valetamisest, üksindusest, armastusest ja mudelrongidest.

Andrew on plindris. Ta on valetanud tööintervjuul, kuidas tal on naine ja kaks last, kuid nüüd ähvardavad kolleegid külla tulla. Tegelikult elab Andrew üksi armetus korteris koos oma mudelrongide kollektsiooniga. Andrew töö on otsida üksinda elanud lahkunute võimalikke pärijaid ning ta on peale kirikuõpetaja sageli ainus inimene nende matustel. Tema kindlatel rööbastel kulgevat elu muudab päev, kui tööle saabub uus kolleeg Peggy. Ei, see ei lähe lihtsalt.
Richard Roper kasvas Stratford-upon-Avonis ja töötab kirjastuses toimetaja. „Põhjus elada“ on tema esimene romaan ja see on ilmumas kahekümnes keeles.

Ärevil inimesed

Fredrik Backman  

 „Ärevil inimesed” on igas mõttes segane komöödia sellest, kuidas korteriesitlusest saab pantvangidraama, sellest, kuidas üks õnnetu pangaröövel suleb end ühte korterisse koos üliinnuka maakleri, kahe muserdatud IKEA-sõltlase, ühe kurja keelega multimiljonäri, ühe kurbliku tädikese, ühe viimase vindi peal raseda, ühe tüütu tüdruku ja ühe küülikupeaga. Viimaks annab röövel alla ja laseb pantvangid vabaks, aga kui politsei korterisse tungib, on see ... tühi. Hiljem aset leidnud ja tulemuseta jäänud ülekuulamistel saame kuulda igaühe versiooni toimunust ja hargnema hakkab klassikaline mõistatus. Kuidas röövlil põgeneda õnnestus? Miks kõik nii pahased on? Ja mis inimestel nüüdsel ajal viga on?

 Tekst Apollo raamatupood

Uued jaanuaris

XV Nukitsa konkursi hääletus

Kui oled 6–13-aastane, ootame Sind valima 2018–2019 ilmunud lasteraamatute seast oma lemmikuid. Nii aitad välja selgitada Eesti parima lastekirjaniku ja illustraatori. Hääletada saab läbi interneti Eesti Lastekirjanduse Keskuse lehel

Hääletama

või sedeliga raamatukogus. Raamatukogus saab ka tutvuda kohapeal olemasolevate  konkursil osakevate raamatutega. 

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav lugejaküsitlus, kus kahe viimase aasta lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. Laste häälte põhjal selgitatakse välja populaarseim lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. 

Konkursi võitjad tehakse teatavaks pidulikul lõppüritusel rahvusvahelise lasteraamatupäeva, 2. aprilli paiku. Traditsiooni kohaselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 (aastatel 1992-2006 – 101) hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja -kunstnik – saavad auhinnaks pronksist Nukitsa kuju, tänu Kultuurkapitalile kuulub kolmele edukamale kirjanikule ja kunstnikule ka rahaline preemia. 

Nukitsa konkursi peaauhinna – Nukitsa pronkskuju – on võitnud kirjanikud Andrus Kivirähk (kolmel korral), Ilmar Tomusk (kolmel korral), Henno Käo (kahel korral), Voldemar Miller, Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Kristiina Kass ning kunstnikud Heiki Ernits (kuuel korral), Edgar Valter (kahel korral), Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo Tali, Karel Korp, Anni Mäger ja Hillar Mets. 

 Kasutatud: Nukitsa konkurss Eesti Lastekirjanduse Keskuse lehel 

2020.aasta esimesed uued raamatud

  

Naine, kes ma olin seni

Kerry Fisher

Uude koju kolimine võib olla millegi õnnelik lõpp. Või uus algus. Või pelgupaik...

Kõikidest emotsioonidest, mida üksikema Kate Jones oma Parkview Roadil asuvas uues kodus elama hakates kogeb, on lootus kõige ootamatum. Ta on muutnud enda ja tütre nime ning kolinud riigi teise otsa, et pääseda ühe eksisammuga kaasnenud masenduse eest, mis on hävitanud nende senise elu.

Kate pole ainus naine sel tänaval, kes otsast alustab. Sõbralik seltskonnahing tegus Gisela, kel on kaks enesekindlat last ning haritud ja väljapeetud Sally oma spontaanse abielu ja lennuka karjääriga on esimesed sõbrannad, keda Kate endale pärast pikki aastaid lubab. Ehkki ta kadestab nende pealtnäha täiuslikku elu, võib nende sõprus aidata tal oma süütunde minevikku jätta.

Ühel päeval muutub aga kõik. Kate saab väljakutse raske autoõnnetuse juurde, mille tagajärjed panevad proovile kõik selle, mida naised enda arvates üksteise ja iseenda kohta teadsid.

See raamat räägib asjust, mida me varjame ka kõige lähedasemate eest, ja kohutavatest tagajärgedest, mida nende saladuste varjamine võib kaasa tuua.

Roositüdrukud

Victoria Connelly

Kolmekümneaastane Celeste Hamilton on jõudnud elus ristteele – ta on äsja lahutanud ebaõnnestunud abielu, tema ema suri hiljuti ja perekonna roosikasvatus on ohus. Celeste läheb vastu tahtmist tagasi lapsepõlvekoju, vallikraaviga piiratud häärberisse Suffolkis, et aidata kahel nooremal õel häärberit korrastada ja roosikasvatust turgutada.

Lapsena kannatas Celeste ema nartsissistliku isiksusehäire tõttu ning seetõttu kahtleb ta endas ja tunneb ebakindlust. Siiski peab ta leidma endas jõudu ja julgust ohjad haarata ning vastu võtta raskeid otsuseid, et vana maja nende ümber kokku ei variseks.

„Roositüdrukud” on positiivne, hell ja romantiline lugu vaprusest, visadusest ja perekonna tervendavast mõjust.

Samalt autorilt varem "Armastus inglise aias" ja "Aia süda".

Seal, kus kasvavad metsikud kirsid

Laura Madeleine

On 1919. aasta, kuid sõja lõpp pole Emeline Vane’ile rahu toonud. Sügavas leinas, on ta ootamatult üksi jäänud. Ta ei tule enam toime. Just siis, kui kõik näib kontrolli alt väljuvat, hüppab ta ühel meeleheitlikul hetkel rongile ja põgeneb.

Viiskümmend aastat hiljem leiab oma esimese juhtumiga tegelev noor advokaat Emeline’i päeviku. Bill Perch soovib end tõestada, kuid jutustus, mille ta avastab koltunud lehtedelt, läheb vastuollu kõigega, mida talle on räägitud. Ta on sunnitud kunagise armastus- ja reetmisloo jälgedes käies tõde otsima.

Kallis kaasa

Kimberly Belle

Beth Murphy põgeneb... Beth on ligi aasta haudunud plaani oma vägivaldse abikaasa juurest lahkuda. See on tema ainus võimalus vabaks saada – võimalus, mis eeldab uut välimust, uut nime ja uut linna. Kõik ta plaani üksikasjad peavad olema hästi läbi mõeldud, sest üks väike libastumine ja vägivaldne abikaasa leiab ta üles.

Sabine Hardison on kadunud... Mõnisada kilomeetrit eemal naaseb Jeffrey tööreisilt ja avastab, et ta abikaasa Sabine on kadunud. Kus naine ka on, pole ta peaaegu midagi kaasa võtnud. Tema mahajäetud auto on ainus jälg, millest politseinikud lähtuda saavad, ja kõik märgid viitavad kuritööle.

Juhtumiga tegelev uurija ei peatu millegi ees, et kadunud naine koju tagasi tuua. Kus Sabine on? Ja kes on Beth? Kui Bethi abikaasa hakkab naise asukohast jupphaaval aimu saama, peab naine tegema tulevikku puudutava otsuse, mis lööb lugejad pahviks.

Avameri

Kalamehe mõrsja

Lembit Uustulnd

Romaan „Avameri. Kalamehe mõrsja” on järg romaanile „ Avameri. Kapten”. Romaanis jätkuvad SRTR Roobaku meeskonna ponnistused kalapüügil Aafrika vetes ning ootamatu dokiremont Luandas, kus samal ajal on poliitiline situatsioon läinud väga teravaks, kaldal käib sõda ja kohalikule nõukogude kogukonnale on välja kuulutatud 48-tunnine valmisolek evakuatsiooniks. Selles segaduses, kus keegi ei tea ega tahagi midagi teada, peab noor kapten Volmer näitama iseloomu. Kolhoosi Kaluri Poeg tegevusele on tugeva pitseri vajutanud babiidi-afäär, kuid sellele vaatamata peavad inimesed leidma võimaluse oma töid ja tegemisi jätkata ja nagu ütleb püügiosakonna ülem Olev Räim: „Alati on kusagil midagi uuritud ja puuritud, mida meie sinna parata saame. Meie jätkame oma taotlusi ja asja ajamist sama rahulikult ja järjekindlalt kui varem ...”

Tüdrukune

Eia Uus

Parim ilukirjandusteos 2019

Ootamatust töökaotusest šokis Lilian kohtub peol noore naisega, kes toob temas esile uued tunded ning avab vanad haavad.

Kui Lilian kutsutakse tegema valimiskampaaniat peaministrikandidaat Triinu Tuhalale, sukeldub ta töösse halastamatus poliitikamaailmas. Hoolimata tempokast karjäärist ja mehest tema elus ei saa ta peast 20-aastast Monat.

Tänapäeva Eestis aset leidva sündmustikuga romaani keskmes on naiste kehad, kogemused, pinged, hirmud ja võimalused.

Romaani käsikiri võitis 2019. aasta romaanivõistlusel kolmanda preemia.

„Kriipiv ja ehe. Korraga kõige robustsem ja kõige endassehaaravam raamat, mida ma Eesti kirjanikult viimasel ajal lugenud olen. Jah, muidugi on see ilukirjandus, aga selles raamatus on rohkem elulist tõde kui mõnes dokumentaalprojektis ja ma usun, et „Tüdrukune” toob kaasa väga palju väga olulisi vaidlusi väga paljudes seltskondades.” – Keit Pentus-Rosimannus

„Lugemine oli valus. Kui ma saaksin, teeksin selle raamatu kohustuslikuks kõigile meestele. Ja nendele, kes söandavad rünnatud naistele öelda, et nad on äkki ise seda põhjustanud.” – Andrei Hvostov

„Me peame rääkima oma lugusid. Et keegi ei arvaks, et on ainuke, kes on end niimoodi tundnud. Eia julgeb rääkida neist asjust, millest tavaliselt ei räägita – julgelt, ausalt ja kaasahaaravalt!” – Evelin Võigemast

„See on provokatiivset laadi armastuslugu kahe naise vahel, mis on aktuaalne ja lõikab vahedalt. Värske ja usutav. Lugesin läbi ühe hooga.” – Tiit Aleksejev

Kas kass …

Tiina Toomet, Triin Kass

Kassiomaniku käsiraamatus „Kas kass ...“ tutvustavad kogenud loomaarstid Tiina Toomet ja Triin Kass maailma uusimaid teadussaavutusi kasside käitumise ja võimete uurimisel ning tänapäevaseid kassipidamise põhimõtteid ja võtteid. Nad annavad soovitusi, kuidas loodust, keskkonda ja loomi aina enam väärtustavas ühiskonnas kassi mõista ja õpetada ning hoolitseda tema eest nii, et kass elaks alati täisväärtuslikku ja huvitavat elu ning püsiks terve. Lisaks poolesaja peatüki pealkirjas esitatud küsimusele „Kas kass ...?“ saab vastuse sadakond muudki kassiomanikku harivat ja abistavat küsimust. Erilise valuteemana lahatakse kassi agressiivsuse väljendust ja võimalikke põhjuseid ning sellest võõrutamise viise. Raamatus käsitletakse kassi muutuvaid vajadusi terve eluringi jooksul, moodsa aja kassihaigusi ning ka kassipidamise õiguslikku poolt – kiipimist ja kassipidamist reguleerivaid õigusakte. Tõsisema jutu sekka pakutakse lõbusaid lugusid ja kurioosumeid: kas teie näiteks teadsite, et teoreetiliselt võiks üksainus kassiema saada ideaaloludes üheksa aasta jooksul 11 miljonit järglast?

Kuidas kultuuritegelased lahkuvad

Andres Pulver

See raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või kuidas mitte oma elu elada. Kalmistule jõuame ükskord kõik. Või lendame tuhana tuulde, merre, järve, jõkke.

Surmale pole vaja kogu aeg mõelda ja surma pole vaja karta. „Kes kardab surma, sureb iga kord, kui ta sellele mõtleb,“ on kirjutanud kunagine Poola kuningas Stanislaw Leszczynski.

Sajakonna inimese lugudele on lisatud pilt nende hauast ja juhatus selle külastamiseks.

Lastele:

Minu kõht

Aidi Vallik

"Minu kõht" on neljas väikelasteraamat sarjast, mille eesmärgiks on suurendada väikelapse teadlikkust oma kehast ja laiendada lapse vastavat sõnavara. Suure pildi- ja väikese tekstimahuga raamat kõneleb lapsele, mille poolest sarnanevad ja erinevad inimeste ja loomade kõhud, mis on kõhu ülesanne, miks meil on naba, kuidas toimub seedimine jne, ning tutvustab ka kõhuga seotud levinuimaid kõnekäände.

Kullatilgad

Heljo Mänd

Kogumiku „Kullatilgad“ koostas Heljo Männi üheksakümnendaks sünnipäevaks tema noorem tütar. Kõik jutud on kirjutatud autori pika elu jooksul ning paljusid neist on oma lapsepõlves lugenud ka tänased vanaemad ja vanaisad. Lugeja kohtub siin põnevate tegelastega, pärit erinevatest ajastustest ja erinevatest kodudest. Siin on lapsi igas vanuses, alustades lasteaialaps Olest ja koolitüdruk Heljost ning lõpetades keerulises teismeliseeas Toomas Linnupojaga. Tundliku sulega avab kirjanik lapse maailma ja hinge ning julgeb näidata kõiki tundeid: rõõmu, kurbust, ahnust, kavalust, siirust, hirmu, igatsust ja suurt-suurt armastust. „Iga lapse hing on nagu kullapiisk,“ kirjutab Heljo Mänd.

Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised

Kristi Piiper

Selles pööraselt naljakas raamatus on muu hulgas juttu verikäkist, kes otsustab hakata veganiks, porgandist, kes häbeneb oma alastust, kassist, kes käitub nagu lehm, vanaemasse armunud keldrikollist ning Liisast, kes paneb jalga koerakarvadest sokid ja hakkab seetõttu koerust tegema. Peale selle saame teada, mida teeb rosin, et ennast vormi ajada, ning kuidas püüda päkapikke ja aidata sünnitavat kummitust.