Uued raamatud veebruaris 2.

Oli sul asja ka?

Ühe kirgliku vanavarakoguja meenutusi poole sajandi pikkuselt kogumistöölt

Heinz Valk

Selles raamatus on küll eelkõige juttu talurahvaliku vanavara kogumisest, kuid mitte ainult. Kuna valdava osa kogutud esemetest on autor saanud otse vanade talude aitadest, lakapealsetest, rehetubadest, räästaalustest ja isegi puuriitadest ning maapõuest, siis on loomulik, et kogumistegevus haakus ka tavaeluga – nii lustlike kui ka dramaatiliste juhtumitega, värvikate isiksuste ja inimsuhetega, vanade talude ja külade saatusega. Ning veel palju muuga, mis sellise elamusliku harrastusega kaasnesid: üllatused, pettumused, põnevus, rõõm ja rahulolu.

Joonista kodu

Jamie Brenner 

Ootamatu pärandus, murtud lubadus ja nelja inimese alatiseks muutunud elu

Idüllilises Sag Harboris on alanud suvi ja Emma Mapsonile tähendab see külaliste tervitamist American Hoteli vastuvõtulauas. Aga kui linna üks kuulsamaid elanikke, kunstnik Henry Wyatt äkki sureb, saab Emma teada, et mees on kummalisel kombel jätnud oma mereäärse kodu – ta enda kujundatud meistriteose tulvil kunsti – Emma teismelisele tütrele Pennyle.

Manhattanil muutub legendaarse kunstipatrooni Bea Winsteadi lein oma eluaegse sõbra ja endise äripartneri kaotuse pärast solvumiseks, kui ta kuuleb uudiseid mehe šokeerivast pärandusest. Kuidas need tundmatud kohalikud inimesed Henry maja endale said? Bea sõidab koos oma assistendi Kyle’iga Sag Harborisse, olles otsustanud maja tagasi nõuda ja säilitada Henry pärandit.

Emma püüab tütre pärandust kaitsta, aga Bea avastab, et kunstnik on jätnud igale poole kogu linnas oma joonistusi. Tõrksa Penny abiga paneb Bea tükid kokku ja sellest kujuneb illustratsioon tema ja Henry jagatud minevikule. Ootamatu pööre muudab nende kõigi elu.

Emma ja Bea, kelle on kokku viinud lahing maja pärast, on sunnitud silmitsi seisma minevikuga. Tulevik aga paneb proovile kõik, mida nad usuvad armastuse, saatuse ja perekonna kohta.

Majake mere ääres

Debbie Macomber 

Tragöödiast vapustatud Annie Marlow suundub armsasse paika: Vaikse ookeani looderannikule Oceanside’i. Ta loodab taastada oma eluvaimu sealsete inimeste abiga: kohalik maaler Keaton, kes kohendab Annie üürimajakest mere ääres; Mellie, veidravõitu majaomanik, kellega Annie loodab sõbraks saada, või Britt, kohutavat saladust peitev teismeline. Kuid kõige rohkem paelub Anniet Keaton, kelle osavõtlik suhtumine pakub talle ta leinas tröösti.

Kui ootamatu võimalus ähvardab olematuks muuta saavutatud rahuliku elulaadi, on Annie oma kodus justkui turvalises sadamas, olgugi sunnitud valima uue väljakutse ning õnneliku elu ja armastatud mehe vahel. Selles südantsoojendavas romaanis leiab Annie, et kõige kindlam viis omaenda kurbusest üle saada on aidata teistel teha sedasama.

Väike prantsuse restoran

Nina George 

Mulle aitab! See on Marianne, kuuekümneaastase sakslanna südame põhjast tulev otsus, kui ta Pariisis Pont Neufi sillalt Seine’i hüppab. Saatus tahab aga midagi muud – ta päästetakse. Ehkki Marianne ei räägi sõnagi prantsuse keelt, põgeneb ta oma kalgi südamega abikaasa eest väikesesse Bretagne’i kalurikülla. Seal plaanib ta tegelikult oma elule meres otsa teha, kuid iga päev näib midagi vahele tulevat …See lugu on tulvil lootust, tarkust ja bretooni võluväge. See on lugu sellest, et omaenese eluks ei ole kunagi liiga hilja. Saksa kirjanik, ajakirjanik ja aktivist Nina George (snd 1973) on pärit Bielefeldist. Tema sulest on ilmunud 28 raamatut ja neid on tõlgitud 37 keelde. Eesti keeles on varem ilmunud tema menuromaan „Lavendlituba” (2018).

Kolme katku vahel

Jaan Kross

"Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks välja antud eriväljaande esikaant kaunistab Natalie Mei (1900–1975) kujundatud kostüümikavand Balthasar Russowile filmis „Kolme katku vahel“ (Eesti Telefilm, 1970).

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas.

Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos pole võimalik üle hinnata: lõppes keskaegne elukorraldus – ajalukku varises Vana-Liivimaa, st orduriik ja piiskopkonnad, mis olid maad valitsenud enam kui kolmsada aastat. Eesti alal, alul küll vaid Põhja-Eestis, võis alata Rootsi aeg.

Krossi romaani „Kolme katku vahel“ on kirjanduskriitikud hinnanud kui eesti ajaloolise romaani viimist uude arengujärku, kus varasemast oluliselt enam on kasutatud dokumentaalmaterjale ning ajalooliste tegelaste psühholoogiat on nüansseeritud enneolematult julgelt ja ulatuslikult.

Eesti kirjandusklassik Jaan Kross (1920-2007) sündis Tallinnas, õppis Westholmi gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Kross oli poliitilistel põhjustel vangis nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Ta on pälvinud rohkesti aunimetusi ja tunnustust, sealhulgas Riigivapi I klassi teenetemärgi ning palju lugejate ja rahva armastust.

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks välja antud eriväljaande esikaant kaunistab Natalie Mei (1900–1975) kujundatud kostüümikavand Balthasar Russowile filmis „Kolme katku vahel“ (Eesti Telefilm, 1970).

    Kasutatud Apollo raamatud tutvustusi.